Kommenteerides eile õhtul toimunud Vabariigi Valitsuse loenduskomisjoni koosolekul arutatut, ütles rahvastikuminister Riina Solman, et praeguse seisuga puudub kindlustunne, et vaid registripõhise loendusega on võimalik koguda kvaliteetsed andmed kõigi elanike eesti keele oskuse, usulise kuuluvuse, tervisliku olukorra ning perekonna koosseisu kohta. Solman lisas, et valitsus on loendusmeetodi laiendamiseks vajalikud vahendid ka riigieelarvesse kavandanud.
Kuidas andmed kogutakse, kas registrite või veebiküsitluse kaudu, seda koosolekul ei otsustatud. Meetodi valikud tehakse järgneval koosolekul, mis toimub detsembri alguses. Selleks ajaks peaks olema teada juba ka teise prooviloenduse tulemused ning valmima andmekvaliteeti võrdlev analüüs erineva meetodi puhul kõigi tunnuste lõikes.
„Kõrvutades nii teadlaste, huvigruppide kui ka statistikaameti poolt välja toodud seisukohti, kriitikat ja argumente, ei ole mul rahvastikuministrina täna sellist kindlustunnet, et vaid registripõhine rahvaloendus tagab vajalike andmete saamise inimeste eesti keele oskuse ja tervisliku olukorra, samuti usu osas, sest seni kogutud andmeid inimeste kohta registrites pole ja ei ole kindel, kas need on võimalik saada inimesi küsitlemata,“ rääkis Solman.
Kui loendus toimuks registripõhiselt ei saaks tänase teadmise kohaselt tulemus piisavalt detailne ja kvaliteetne. Samuti ei piisa nende andmete eraldi uuringutega kogumisest, sest siis ei saaks kasutada rahvastikuprotsesside põhjalikuks analüüsiks nagu on toimunud seni. See takistab aga teadmistepõhise rahvastikupoliitika ja teiste poliitikate kujundamist.
