Seeder lisaeelarvest: parlamentaarne kultuur peab olema kahesuunaline

"Mina olen ka selle menetluse käigus aru saanud, et tõepoolest tegemist ongi sõjaaja eelarvega ja valitsus on kuulutanud opositsioonile sõja. On otsustanud sõita üle opositsioonist, sõita üle parlamentaarsest kultuurist ja parlamentaarsest arutelust,“ ütles Isamaa esimees parlamendi ees peetud kõnes.

„Peaminister on tutvustanud esitatud lisaeelarvet kui sõjaaja eelarvet ja rahandusminister on kinnitanud, et tegemist on sõjaaja eelarvega. Mina olen ka selle menetluse käigus aru saanud, et tõepoolest tegemist ongi sõjaaja eelarvega ja valitsus on kuulutanud opositsioonile sõja. On otsustanud sõita üle opositsioonist, sõita üle parlamentaarsest kultuurist ja parlamentaarsest arutelust,“ ütles Isamaa esimees parlamendi ees peetud kõnes.

Helir-Valdor Seederi kõne täismahus:

Siinkohal ma tsiteerin praeguse peaministri väljaöeldut 22. jaanuarist 2020. „Valitsusel on muidugi üks võimalus tõeliselt selgelt näidata, et need, kelle käes on võim, nende käes on ka õigus. Selleks on eelnõu läbisurumise sidumine valitsuse usaldushääletusega. Kuuldavasti võib usaldushääletus riigikogus toimuda juba järgmisel nädalal. Siis ei hääletata ühtegi muudatusettepanekut ja opositsioonilt võetakse sisuliselt võimalus demokraatlikuks debatiks. Koalitsioonisaadikud ei pea enda pead enam vaevama sellega, et teevad Eestile kahju, vaid saadikuid veendakse poolt hääletama lihtsa küsimusega – tahate olla võimul? Siis hääletage poolt, vastasel juhul see valitsus kukub. Sisulisest arutelust rullitakse võimuteerulliga lihtsalt üle.“

Ütleme ausalt: lisaeelarve on käkerdis

Nüüd on siin korduvalt räägitud, et aega ei ole ja 200 muudatusettepanekut, mis lisaeelarve kohta on esitatud, võtavad selle aja ära, eriti sõjaolukorras. Valitsus arutas seda eelnõu enne parlamenti toomist mitu kuud. Me kuulsime iga nädal rindeteated, milles on jälle kokku lepitud. Anti tükikene positiivseid uudiseid, et nüüd me leppisime kokku riigikaitse kulutustes, nüüd me leppisime kokku toimetuleku alampiiris, ja nii tilgutati järjest positiivseid üksikuid uudiseid ajakirjandusse, meediasse, ja ajakirjandus noppis selle loomulikult üles. Nii tegutseti kaks kuud, loodi positiivset fooni sellele lisaeelarvele. Ja lõpuks, kui ta siia jõudis, noh, ütleme ausalt: käkerdis.

Aega tegelikult oleks praegu küll. Aega parlamentaarseks aruteluks ja kvaliteetseks tööks, siin saalis oleks aega küll. 200 muudatusettepanekut. Liitke-lahutage, auväärt koalitsioonisaadikud! 200 muudatusettepanekut ka kogu obstruktsiooni rakendades tähendab ühte ööistungit ja ühte täiendavat istungit, ei midagi enamat. Ja see oleks maksimum kannatus olnud sõjaolukorras, et kaasata opositsioon. Aga nii nagu varem ka siin saalis kogemus on olnud, et ka obstruktsioon ei ole iseenesest eesmärk, ma usun, mitte kellelgi, vaid eesmärk on ikkagi saavutada mingisugune kokkulepe ja kompromiss. Ka varem on selles koosseisus obstruktsiooni käigus peetud opositsiooniga läbirääkimisi ja saavutatud mingisugune kokkulepe.

Parlamentaarne kultuur peab olema kahesuunaline

Ja siinkohal ma ei taha üldse õigustada EKRE saadikute ettepanekuid, vaid tahan rääkida, et parlamentaarne kultuur peab olema kahesuunaline. Valitsus ühepoolselt niisuguses mastaabis jõudu minu teada varem kasutanud ei ole, et seob terve paketi ehk neli järjestikust eelnõu usaldusega. Ja nagu me kuulnud oleme, kavatseb ka tulevikus veel mitmed eelnõud, kuhu on liiga palju muudatusettepanekuid esitatud, et mugavalt Riigikogu tööd ei saaks korraldada, siduda eelnõud valitsuse usaldusega. See on juba kahjuks negatiivses mõttes uus kvaliteet meie töös.

Aga nüüd Isamaa esitatud ettepanekutest selle eelnõu kohta. Ka meie oma muudatusettepanekuid tänu sellele, et valitsus otsustas siduda need usaldushääletusega, arutada ja hääletada ei saanud. Neid ei olnud meil palju, kuid need olid olulised ja sisulised. Kui me vaatame kogu seda eelarvepaketti, siis ettepanek pensionide baasosa erakorraline tõus ja keskmise pensioni tulumaksuvabastuse elluviimine juba käesoleva aasta 1. juulist, mis oleks tunduvalt efektiivsem ja bürokraatiavabam ja palju rohkem aitaks pensionäre, ja sel juhul kukuks ära ka 50-eurone ühekordne bürokraatlik rahaeraldus pensionäridele, oleks olnud tunduvalt mõistlikum, kuid seda me kahjuks siin isegi mitte hääletada ei saa.

Sama puudutab käibemaksu vähendamist gaasile, elektrile ja toasoojale, mis on väga oluline probleem, mõeldes eelseisvale kütteperioodile. Seda ei pidanud valitsus võimalikuks toetada, küll aga kõige olulisem maksuerisus sõjaolukorras, mida valitsus teeb, on ajakirjandusele käibemaksu alandamine 9%-lt 5%-le. See on nüüd strateegiline ja oluline maksuerisus, eriti rõhutan Reformierakonda, kes on rääkinud, kuidas nad toetavad lihtsat ühetaolist maksusüsteemi ja on põhimõtteliselt vastu igasugustele maksuerisustele. Aga see on nüüd sõjaolukorras ülimalt oluline. Sinna juurde peab kohe ära mainima, et Õpetajate Lehe käesoleva aasta eelarve kärpimine 50 000 euro ulatuses kuulub ka strateegiliste valikute hulka. Ilmselt ei ole tegemist valitsusele kõige lojaalsema väljaandega.

Haridusvaldkond tähelepanuta

Kõrghariduse rahastamisest on siin väga palju räägitud. President on kuulutanud välja oma presidentuuri üheks kõige olulisemaks eesmärgiks targa rahva ja valitsus viib siis targa rahva kontseptsiooni ellu nii, et ei leia raha kõrghariduse rahastamiseks sellisel kujul, et Eesti ülikoolid leiaksid võimaluse valitsusega ja Eesti riigiga sõlmida halduslepinguid ja jätkata normaalset tegevust. Ääretult kahetsusväärne, et valitsus seab eesmärgiks tasakaalustada presidendi poliitikat püüdlusest targa rahva poole rumala rahvaga, mida on kerge valitseda ja hullutada.

Edasi ei leidnud toetust ka ettepanek, mis puudutab õpetajate järelkasvu ja eestikeelsele haridusele üleminekut. Ma arvan, et praeguses olukorras, kus meil on ka hulgaliselt Ukraina põgenikke, on eestikeelse õppe ja täiendav rahastamine eriti aktuaalne ja vajalik. Aga samuti sõjaaja eelarves ei leita ka täiendavalt võimalus toetada Kaitseliidu rahastamist, olukorras, kus me teame, et Kaitseliiduga ühineb praegu väga palju inimesi ja täiendavad kulutused, mis kuluvad õppekogunemisteks ja koolitusteks, ei ole selle aasta eelarves ette nähtud ja jäävad kahetsusväärselt ära.

Ja loomulikult kõik see, mis puudutab energiatõhususe suurendamist ja muid mõistlikke ettepanekuid kahjuks ei olnud võimalik isegi mitte arutada. Selles olukorras on Isamaa fraktsioonil küll väga lihtne teha valikut. Kui selline halb esitatud eelarve on seotud valitsuse usaldusega, siis hääletaks kohe kaks korda vastu. Aitäh selle võimaluse eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga