Justiitsminister Urmas Reinsalu ja Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere allkirjastasid täna koostöölepingu, millega ministeerium toetab riigiõiguse sihtkapitali moodustamist, et edendada riigiõiguse õpetamist ja riigiõiguse alast teadustööd. Valitsus eraldab sihtkapitali jaoks püsivalt 300 000 eurot aastas.
Urmas Reinsalu ütles, et Eesti riigi kestma jäämiseks on vaja riigiõiguslikku oskusteavet, millega mõtestada riiklikke küsimusi just nimelt õigusriigi ja rahvusriigi vaates. „Eesti Vabariigi 100. aastapäeval on justiitsministeeriumi kingitus meie riigile see, et suudaksime määratleda Eesti suveräänsust üha keerukamates muutuvates rahvusvahelistes suhetes ja oskaksime mõtestada põhiõiguste muutumist ajas. Samuti see, et annaksime meie rahvuslikule juristkonnale parima teadmise Eesti riikluse olemusest. Riigiõiguse sihtkapital toetabki riigiõiguse alast mõtet Eesti riigis, et meie riik kestaks üle aegade,“ kinnitas justiitsminister Urmas Reinsalu.
Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul on ülikoolide lõpetajate kvaliteet ja nende võimekus panustada riigi ja majanduse arengusse kogu arenenud maailmas tihedalt seotud ülikoolis nende õpitaval erialal tehtava teadustöö kvaliteediga. „Eesti võib olla uhke selliste õigusteadlaste üle, nagu Friedrich Martens või Ilmar Tammelo. Suurkujud aga ei kasva ilma sobiva keskkonna ja materiaalse toeta. Kui suur osa õigusteadusest on reeglina ühiskonna fookuses, siis riigiõigus on valdkond, kus vaid riik ise peab teadlikult ja sihipäraselt panustama,“ märkis Soomere.
Soomere lisas, et teadus on oma olemuselt rahvusvaheline ja globaalne nähtus. „Selle sees on aga valdkondi, kus üksikutel riikidel on erilised kohustused. Rahvateaduste all, mida ükski teine teaduskogukond ei saa käsitleda, mõtleme tavaliselt eesti keele, kultuuri, kirjanduse, ajaloo ja mõtteloo alaseid uuringuid. Aga ka õigusteadus on osa rahvateadustest. Iga keelega kaasneb vaikimisi ja nähtamatult hulk struktuure ja tähendusi, millele õigussüsteem ja õiguspraktika toetuvad ja ilma milleta ei saa rääkida ei tõest ega õiguse mõistmisest. Neid aspekte ei saa tähelepanuta jätta, sest kui jätame, lööb see sageli meie pihta valusasti tagasi,“ ütles Tarmo Soomere.
„Mul on hea meel, et riik on otsustanud eraldada vahendeid meie õigusteaduse traditsiooni väärikaks jätkamiseks. Akadeemia privileeg on aidata kaasa, et riigiõiguse arendamiseks mõeldud vahendid materialiseeruksid parimate spetsialistide kaudu tugevaks toeks meie riigile,“ sõnas teaduste akadeemia president.
Soomere ütles, et riigiõiguse sihtkapital annab võimaluse toetada mitte ainult kõrgetasemeliste teadusartiklite avaldamist ja rahvusvahelist teaduskoostööd, vaid ka nende vundamendiks olevate asjade tegemist, nagu riigiõiguse õpikute jt õppevahendite väljaandmist, analüüside koostamist, loengute, diskussioonide, konverentside või teadustööde konkursside korraldamist.
Riigiõiguse sihtkapitali sisulist tegevust hakkab suunama nõukoda, mida juhib endine riigikohtu esimees dr Uno Lõhmus. Nõukotta kuuluvad õigusteadlane ja akadeemik dr Lauri Mälksoo, riigikohtu esimees dr Priit Pikamäe, riigikohtunik ja endine riigisekretär dr Heiki Loot, Tartu ringkonnakohtu halduskohtunik Madis Ernits, Tartu ülikooli õiguse ajaloo professor dr Marju Luts-Sootak, endine riigikohtu esimees ja endine Euroopa inimõiguste kohtu kohtunik dr Rait Maruste, justiitsministeeriumi kantsler Tõnis Saar ja ex officio Eesti teaduste akadeemia president.
