Riigikogu täiskogu võttis kolmapäeval vastu 2019. aasta riigieelarve seaduse, mille kulude ja investeeringute maht on 11,32 miljardit eurot.
Rahandusminister Toomas Tõniste sõnul peegeldab 2019. aasta eelarve Eesti stabiilset majanduskasvu ning panustab ilma täiendavate maksude ja võlakoormuse suurendamiseta majanduse, heaolu ja kaitsevõime kasvu.
“Eesti riigi rahaasjad on heas korras. Eesti on Euroopa ja kogu maailma rahandlikus kõrgliigas,” ütles rahandusminister Toomas Tõniste. “Ka rahvusvahelised reitinguagentuurid tõstavad Eestit esile kui erakordselt tugeva rahandusega riiki. Reitinguagentuur Fitch tõstis hiljuti Eesti riigi reitingut ja rõhutas riigi rahanduse head seisu.”
Samuti hoiab riigieelarve Tõniste sõnul maksurahu. “Me ei tõsta järgmisel aastal makse ega kehtesta uusi makse, mis pidurdaks meie majanduskasvu. Meie riigileelarve on tasakaalus ja valitsussektori võlakoormus väheneb ka järgmisel aastal,” ütles Tõniste.
Riigieelarve tulude maht on 11,06 miljardit eurot. Tulud kasvavad võrreldes 2018. aastaga 6,1 protsenti ehk 639,5 miljoni euro võrra. Riigieelarve kulude ja investeeringute maht 2019. aastal on kokku 11,32 miljardit eurot. Seda on 7 protsenti ehk 735 miljonit eurot enam kui 2018. aastal.
2019. aastal on valitsussektori eelarve nominaalses ülejäägis 130 miljoni euroga ehk 0,5 protsenti SKPst ning struktuurses tasakaalus. Kogu valitsussektori tulud on 11,21 miljardit eurot ja kulud ning investeeringud 11,08 miljardit eurot. Eelarve nominaalne ülejääk lubab vähendada valitsussektori võlakoormust ja maksta järgmistel aastatel tagasi laene mahus ligikaudu 70 miljonit eurot aastas.
Järgmise aasta maksukoormuseks kujuneb 33,6 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis on ligikaudu samal tasemel kui eelmisel kolmel aastal. Sealjuures on Euroopa Liidu keskmine maksukoormus on 40 protsenti SKPst.
Eesti valitsussektori kulud püsivad järgmisel aastal ligikaudu 40 protsendi tasemel SKPst. Keskvalitsuse osa sellest on ligikaudu 33 protsenti ja ka see ei muutu oluliselt võrreldes eelmiste aastatega.
Valitsussektorisse kuulub asutusi, mis täidavad avalikke ülesandeid, kuid mis rahastavad ennast ka muudest allikatest peale riigieelarve. Lisaks keskvalitsusele kuuluvad valitsussektorisse muu hulgas kohalikud omavalitsused, haigekassa, töötukassa, haiglad ja ülikoolid. Euroopa riikide kokkuleppeid järgides ning rahvusvahelise võrreldavuse tagamiseks seab riigieelarve alusseadus eelarve tasakaalu eesmärgi kogu valitsussektori arvestuses.
