Riigikogu rahanduskomisjoni 6. oktoobril koos ministritega peetaval istungil on arutusel järgmise aasta riigieelarve eelnõu.
Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk (Isamaa) selgitas, et riigieelarve on ministeeriumide valitsemisalades teist aastat järjest tegevuspõhine, sest 2020. aastast on riigil uue ülesehitusega eelarve.
„Arutelu käigus soovime ministritelt saada selgitusi nende juhitavatest programmidest, missugused kulutused kavatsetakse teha ja missugune on soovitud tulemus,“ ütles Kokk, kelle sõnul tähendab see, et valitsus seab tulemuseesmärgid programmidele ja nende saavutamiseks osutavad riigiasutused teenuseid, mille kvaliteet, maht ja hind on määratud riigieelarves.
Järgmisel aastal on riigieelarve kulutuste maht pea 13 miljardit eurot ja tulude maht ligi 11 miljardit eurot. Vahe on tingitud vajalikest investeeringutest majanduse kasvu taastamisse, tänu millele ületab kulude maht tulude kasvu. Valitsussektori eelarve on järgmisel aastal prognoosi järgi nominaalselt 6,7 protsendiga ja struktuurselt 6,6 protsendiga SKP-st puudujäägis.
Valitsussektori investeeringute maht ulatub järgmisel aastal ligikaudu 1,9 miljardi euroni. Euroopa Liidu toetusi on 2021. aasta riigieelarvesse kavandatud üle 1,4 miljardi euro.
Valitsuse algatatud 2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (254 SE) tänasele arutelule on kutsutud välisminister Urmas Reinsalu, kaitseminister Jüri Luik, haridus- ja teadusminister Mailis Reps, kultuuriminister Tõnis Lukas ning väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem.
