Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (700 SE) esimese lugemise. Riigikogu istungil andis eelarvest ülevaate rahandusminister Toomas Tõniste. Eelarve aluseks on võetud kolmeprotsendiline majanduskasv.
„Rahandusministeeriumi ja Eesti Panga spetsialistidest koosneva riskide juhtimise komitee hinnangul on meie reservid ja finantspuhvrid võimalike kriiside jaoks piisavad. Riigi rahanduse head seisu kinnitab ka rahvusvaheline reitinguagentuur Fitch, kes viimati tõstis just meie riigi reitingu seniselt A+ stabiilse väljavaatega tasemelt AA- stabiilse väljavaatega tasemele,“ ütles rahandusminister. Ta viitas Agentuuri hinnangule, et reitingu tõstmisele aitas kaasa Eesti paranenud võime seista vastu väliskeskkonna võimalikele negatiivsetele mõjudele, meie riigi rahanduse hea seis ning tugev majanduspoliitiline raamistik. Lisaks rõhutas agentuur ka seda, et meie laenukoormus on AA-reitinguga riikide seas üks madalamaid ja madalaim kogu Euroopa Liidus. Madal laenukoormus on kindlasti üks oluline osa meie valmisolekust võimalike kriiside ajaks. „Ka eelarvenõukogu hinnangul kirjeldab Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos piisava usaldusväärsusega Eesti majanduse tulevast arengut,“ ütles Tõniste.
Riigieelarve eelnõu kulude ja investeeringute maht on kokku 11,31 miljardit ja tulude maht 11,06 miljardit eurot. Eelarve on nominaalselt 133 miljoni euroga ülejäägis ja struktuurses tasakaalus. Maksukoormus jääb järgnevatel aastatel senisele tasemele. Valitsussektori võlakoormus langeb praeguselt 8,2 protsendilt 2019. aastal 7,4 protsendile ning jõuab prognooside järgi 2022. aastaks 5,4 protsendi tasemele.
Järgmise aasta kaitse-eelarve on praeguste hinnangute järgi ligi 2,2 protsenti SKP-st. Tõuseb tegevväelaste palk. Erinevateks kaitsehangeteks on plaanitud pea 40 protsenti kogu Eesti kaitse-eelarvest.
Kohalike omavalitsuste sissetulekud kasvavad järgmisel aastal 5 protsenti, ulatudes pea 2,2 miljardi euroni.
Jätkatakse põllumajanduses otsetoetuste maksmist. 2019. aastal makstakse otsetoetusi kokku 143,9 miljonit eurot. Investeeringuteks olulistesse transpordi- ja taristuprojektidesse, maaelu edendamisse kui kultuuri- ja spordiprojektidesse on plaanis suunata enam kui 360 miljonit eurot.
Eelnõu järgi eraldatakse Politsei- ja Piirivalveameti palgatõusuks 13 miljonit ja Päästeameti palgafondi kasvuks kaheksa miljonit eurot. Üldhariduskoolide õpetajate keskmine palk jõuab järgmisel aastal riigieelarvelise lisaraha toel 1500 euroni. Lisaks tõusevad ka lasteaiaõpetajate, sotsiaalhoolekande, kultuuri ja teiste valdkondade spetsialistide sissetulekud.
Haigekassa eelarve saab järgmisel aastal lisaraha 180 miljonit eurot. Erihoolekande teenuste rahastamine kasvab pea 37 miljoni ja sotsiaalse rehabilitatsiooni rahastamine 12,7 miljoni euroni. Lapsetoetuste eelarve kasvab 299 miljoni euroni. Järgmisest aastast on pere esimese ja teise lapse toetus 60 eurot. Keskmine vanaduspension kasvab uuel aastal 7,6 protsendi võrra 447 eurolt 481 euroni.
