Tallinnas 30. jaanuaril peetud Euroopa Rahvapartei julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kohtumisel avakõne pidanud Euroopa Parlamendi liikme Riho Terrase (Isamaa) sõnul on petlik rahu Euroopas mürgitanud paljude inimeste ja poliitikute meeled.
„Ohumärgid on juba ammu näha. Venemaa on nihutanud füüsilisi ja metafoorilisi piire juba alates esimesest Tšetšeenia sõjast 1990ndate keskel. Venemaa imperialistlik mõtteviis on alati olemas olnud, seda olenemata parasjagu võimul olevast poliitilisest süsteemist või ideoloogiast. Venemaa ekspansionistlikku poliitikat oleme näinud nii tsaaririigi, Nõukogude Liidu ajal kui ka tänapäeval,“ märkis Terras.
Lääs on olnud Terrase sõnul aeglane õppija, olles liigagi tihti täielikus eituses selles osas, mis toimub meie enda lävepakul. Ärkamine ei ole lihtne. Enam kui 30 aastat kestnud petlik rahu on paljude meeled mürgitanud.
„Venemaa on muutnud lääne endast sõltuvaks. Seni Vene karu taltsutamiseks peetud sidemed ja kontaktid on tegelikult hoopis ahelad. Need ahelad on mõjutanud ja mõjutavad tänaseni Euroopa riikide pealinnu. Seda isegi siis, kui Venemaa eesmärk on hävitada demokraatlik poliitiline süsteem, millel põhineb Euroopa riikide elukorraldus. See on täiesti vastuvõetamatu,“ rõhutas Terras oma kõnes ning sedastas, et Ukraina võitleb meie sõda. Ainuke viis, kuidas Ukraina saab olla võidukas, on kui Lääs mõistab, et see on ka meie sõda.
„Seni Ukrainale saadetud abi ja relvi on olnud liiga vähe ja liiga hilja. Venemaa sõjamasinat Ukrainas ei saa peatada ilma koordineeritud ja arvestatava abita. Veelkord, Ukraina vajab relvi, relvi ja relvi.
Mulle on jäänud mulje, et me ei mõista kui kulukas see võitlus on. Me ei mõista, et võrreldes vaja minevaga, on Lääs panustanud väga vähe. Ärge sattuge eneseimetluse ja rahuolu lõksu. Inimesed ütlevad, et Euroopa Liit on olnud enneolematult ühtne ja kiire Ukraina toetamises ja Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonides. Tõde on, et peame olema veelgi ühtsemad ja veelgi kiiremad.“
Erilist kiirust nõuab Terrase sõnul uue reaalsusega kohanemine – Euroopa riigid peavad investeerima rohkem riigikaitsesse. Keskmised NATO riikide kaitsekulud aastatel 1970-1979 olid 3,1% SKT-st. See oli külma sõja tipul. „Kas me oleme täna kaitstumad kui siis? Ma väidan, et ei ole,“ ütles Terras kõne lõpetuseks.
