Reformi- ja Keskerakonna riigikogu liikmed ei toetanud gaasi, elektri- ja soojaenergia käibemaksu alandamist

Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimehe Aivar Koka sõnul on kõrgete küttearvetega toimetulekul üks kiiresti rakendatav lisameede lubada erimärgistatud diislikütuse kasutamist ka kütmise eesmärgil. Foto: Taavi Liivo

Täna oli esimesel lugemisel juba 7. detsembril Isamaa Erakonna poolt algatatud käibemaksuseaduse muutmise eelnõu (496 SE), mis 42 koalitsioonipoliitiku vastuhäälega lükati tagasi.

Isamaa algatatud seadusemuudatus nägi ette vähendada gaasi, elektri- ja soojaenergia käibemaksu 9le protsendile juba selle aasta algusest, et seeläbi vähendada hüppelise hinnatõusu mõju Eesti tarbijatele ja ettevõtetele.

„Meil on aeg aru saada, et oleme siin ainult oma Eesti inimeste heaks, mitte kellegi teise jaoks,“ rääkis eelnõud tutvustanud Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Aivar Kokk, kelle sõnul on kahetsusväärne, et nii olulises küsimuses jagunes Riigikogu koalitsiooniks ja opositsiooniks ning ei lähtutud meie tarbijate ja Eesti majanduse huvidest.

Mullu 6. novembril ütles Jüri Ratas, et käibemaksu tuleks langetada. Energiakandjate käibemaksu alandamist 9 protsendini on varem toetanud ka keskerakondlasest majandus- ja taristuminister Taavi Aas, samuti on ettepanekule avaldanud toetust EKRE ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond.

Käibemaksu alandamise idee vastu on olnud püsivalt Reformierakond. „Seda mõistetavam on Reformierakonna rahandusministri Keit Pentus-Rosimannuse öeldu, et käibemaksu alandamine toetaks rikkamat elanikkonda, kes rohkem tarbivad ning tegelikkuses toetust ei vaja,“ märkis Kokk.

Ta lisas, et eelnõu eesmärk oli leevendada tänasel hetkel meie inimeste majanduslikku olukorda, sest gaasi hind on täna seitse korda tõusnud ja elektri hind võrreldes sellega, mis oli neli-viis-kuus kuud tagasi, on kordades suurenenud. Sama on juhtunud ka küttekuludega.

„Selle eelnõu pooldamine leevendanuks kõigi meie inimeste kodukulude kasvu. Ja nagu me teame, kui ettevõtjatel on võimalik käibemaks tagasi küsida, siis eratarbijatel seda võimalust ei ole.“

Tänane olukord karistab tarbijaid ja ettevõtteid kahekordselt. „Riigi tulud kasvavad suurema käibemaksu laekumisega märgatavalt, kuid tarbijaid karistatakse kahekordselt. Kõigepealt on nad sunnitud maksma kõrgema gaasi, elektri- ja soojusenergia eest, samaaegselt paisutab hindu veelgi rohkem kõrge käibemaksu määr,“ lisas Kokk.

Selles olukorras on paradoksaalne, et järsku hinnahüpet võimendab maksupoliitika: nimelt võtab riik käibemaksu 20 protsenti nii gaasi, toasooja kui elektrienergia eest ning saab täiendavat tulu heitkaubandusese süsteemist.

Isamaa eelnõu lähtus eeldusest, et energia hinnašokk pole vaid vaeste, vaid kogu Eesti probleem. Seega peab lahendusi probleemile otsima kõigile tarbijatele. Ausam on jätta hinnatõusust tekkiv täiendav käibemaksuraha hinnašoki eest tarbijate taskusse alles. Lisaks aeglustanuks Isamaa ettepanek reaalselt vähemalt protsendi võrra inflatsiooni.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.