Riigikogu rahanduskomisjon arutas oma kolmapäevasel istungil selle aasta lisaeelarve eelnõule laekunud muudatusettepanekuid ja otsustas nende üle hääletada esmaspäevasel komisjoni istungil, et kõik fraktsioonid saaksid kujundada oma seisukoha esitatud ettepanekutele.
Rahanduskomisjoni aseesimehe Aivar Koka sõnul tuleks lisaeelarvega astuda täiendavaid samme ettevõtluse toetamiseks ja viiruse leviku pidurdamiseks. “Laiemalt tuleks kasutusele võtta koroonaviiruse kiirtestid. Hetkel näeb valitsus nende kasutamist ette koolides, kuid nende kasutus võiks olla palju laialdasem,” leidis ta, lisades, et kiirtestide jaoks tuleb eraldada täiendavaid vahendeid.
Samuti on Koka vaates oluline toetada merendussektorit. Ta tõi välja, et eelmine koalitsioon vabastas kuni tänavu 31. märtsini Eesti sadamatesse või sadama reidile sisenevad laevad veeteetasu maksmisest, mis on Koka sõnul mõjutanud positiivselt Eesti konkurentsivõimet ning suurendanud Eestit läbivaid kaubamahtusid. “Kuna koroonakriis ei ole veel taandunud siis tuleks taotleda veeteetasudest vabastamise pikendamist septembrini,” ütles Kokk.
Rahanduskomisjoni esimehe Erki Savisaare sõnul olid opositsioonierakondade tehtud mitmed ettepanekud kaudselt või mitte üldse seotud lisaeelarvega püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Katteallikana nähti peamiselt valitsuse reservfondi vähendamist.
“Rahanduskomisjon peab vajalikuks lisaeelarvega eraldada kiiresti eelkõige vahendid, mis on tarvis Eesti elanike, ettevõtete, ühiskonna ning tervishoiusüsteemi abistamiseks piirangutest ja viirusest tulenevate kahjude leevendamisel,” selgitas Savisaar pressiteates.
Valitsuse 18. märtsil algatatud riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu kohaselt on lisaeelarve maht 641 miljonit eurot.
Lisaeelarve eelnõu meetmete pakett sisaldab vahendeid töötasu toetuste maksmiseks majandusharudes, kus töömaht piirangute tõttu väheneb; haigushüvitiste hüvitiste jätkamist alates teisest haiguspäevast; lisameetmeid vaimse tervise hoidmiseks, erihoolekandele ja rehabilitatsioonile; lisavahendeid ravimitele, vaktsineerimisele, kriisijuhtimisele ning toetusmeetmeid turismisektorile, kultuurikorraldajatele ja loovisikutele.
Lisaeelarve mõju eelarvepositsioonile on mõnevõrra väiksem lisaeelarve kogukulust, kuna toetuste kasutamine toob riigile maksuraha osaliselt tagasi. Lisaeelarve negatiivne mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on sel aastal 453 miljonit eurot ehk 1,6 protsenti sisemajanduse koguproduktist.
