Priit Sibul on veendunud, et riigikeele kasutamine kõiges ja kõikjal on meie riigi ja rahvuse püsimise aluseks. Foto: Karl-Kristjan Nigesen

Eesti keel on ilus, väärikas ja oma – meie rahvuse uhkus ja kultuuri alustala. Riigikogu kiitis möödunud nädalal heaks Keeleameti loomise. Keeleametist peab kujunema positiivse missiooniga ametiasutus, mille peamine ülesanne on hoida ja arendada meie rahvusriigi keelepoliitikat ning ühes sellega meie rahvuskultuuri.

Novembris 2019 tuli Isamaa volikogu välja algatusega luua laialdaste volitustega Keeleamet. Nüüd jõudsime sellele eesmärgile sammukese lähemale – Riigikogu kiitis heaks seadusemuudatused, millega luuakse Keeleinspektsiooni baasil Keeleamet. Tulevikus on meil ameti näol tegemist kompetentsikeskusega, mis aitab kaitsta ja arendada eesti keele kasutamist kõigis eluvaldkondades.

Riigikeele kasutamine kõiges ja kõikjal on meie riigi ja rahvuse püsimise aluseks. Seda põhimõtet on Isamaa hoidnud juba alates Eesti riigi taastamisest. Keele ja kultuuri säilimine algab inimeste igapäeva puudutavatest väikestest asjadest, aga see puudutab ka meie ettevõtteid, kodanikuühendusi, kohalikke omavalitsusi ja valitsusasutusi.

Isamaa on aastate jooksul panustanud täiskasvanute eesti keele õppesse, keelenõuete kontrolli parandamisse ja eestikeelsele haridusele üleminekusse erinevates omavalitsustes.

Kui Keeleinspektsioon tegutses ennekõike järelevalveasutusena, siis Keeleamet peab pikaajalises vaates saama ulatuslikud volitused nii keelepoliitika kujundamiseks kui ka rakendamiseks. Keelenõuete täitmisega on olnud probleeme nii kohalikes, era- kui ka avalikes ametites ja sektorites. Neid probleeme ei ole võimalik lahendada pelgalt trahvide või sanktsioonidega. Me vajame terviklikku käsitlust, mis vaataks suuremat pilti. Keeleametist peab kujunema positiivse missiooniga ametiasutus, mille peamine ülesanne on hoida ja arendada meie rahvusriigi keelepoliitikat ning ühes sellega meie rahvuskultuuri.

Isamaa on aastate jooksul panustanud täiskasvanute eesti keele õppesse, keelenõuete kontrolli parandamisse ja eestikeelsele haridusele üleminekusse erinevates omavalitsustes. Samas on selge, et väljakutsete hulk on üüratu. Eestist on saanud sisseränderiik, mis mõjutab ka meie keeleruumi. Samuti tuleb meil ületada mitmesugused probleemid, et tagada eestikeelne kõrgharidus ja eesti keele edu digikeelena. Eestit ees ootavaid väljakutseid arvestades on terviklik lähenemine keelepoliitikale vältimatu.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga