Haridus- ja Teadusministeerium peab loobuma mõttest kehtestada kohustuslik alusharidus alates 5. eluaastast, kirjutab Isamaa peaksretär Priit Sibul.
2018. aasta juunis tuli haridus- ja teadusminister Mailis Reps välja ideega muuta alusharidus lastele kohustuslikuks. Toona järgnes sellele ideele tugev avalik surve ning välja käidud idee pagendati tagasi Haridus- ja Teadusministeeriumisse, lapsevanemate reaktsioon oli põhjendatult valulik. Isamaa seisukoht selles küsimuses toodi eraldi välja meie valimisprogrammis „me ei ole nõus ettepanekutega muuta lasteaiad kohustuslikuks.“ Märkimisväärne on see, et ükski erakond peale Reformierakonna ei küsinud valimistel mandaati kohustusliku alushariduse kehtestamiseks.
Valimised on läbi ja teema on taaskord lauale toodud
Haridus- ja Teadusministeeriumi alushariduse seaduse töörühma viimasest protokollist selgub, et töörühmas leidis enim toetust ettepanek, mille kohaselt viie- kuni seitsmeaastastele lastele kehtestatakse alushariduskohustus. Lapsevanematele jäävat alles võimalus lapse koduõppeks. Seegi ettepanek on omamoodi edasiminek arvestades asjaolu, et algselt sooviti kehtestada alushariduskohustus juba kolmandast eluaastast. Ometigi võiksid Haridus- ja Teadusministeerium ning töörühma liikmed minna sammu veelgi kaugemale ja sellest ideest sootuks loobuda.
Idee sellest, et lapsevanem peab hakkama kas kord nädalas või kord kuus oma last mingile ametnikule või sotsiaaltöötajale ette näitama pelgalt seetõttu, et laps ei käi lasteaias, on ebanormaalne. Argument, et nõnda valmistame me ette sotsiaalselt kõrvalejäetud lapsed koolieluks, ei ole tõsiseltvõetav. Järgmisena tekib mõnel ametnikul küsimus, et miks ei valmista me ette sotsiaalselt kõrvalejäetud lapsi eluks lasteaias. Me ei saa ja ei tohi lahendada kõiki sotsiaalvaldkonna probleeme haridussüsteemi kaudu.
Me peame austama inimeste valikuvabadust
2019. aasta jaanuaris viis Turu-uuringute AS Ühiskonnauuringute instituudi tellimusel läbi uuringu, kus paluti anda hinnang kohustuslikule alusharidusele. Küsitlusele vastas 1000 inimest. Küsimusele „On räägitud ideest, et lapse lasteaias käimine võiks muutuda kohustuslikuks. Kas Teie toetate seda, et lapse lasteaias käimine jääks endiselt vanemate otsustada?” vastas toetavalt 84%, vastu oli 13% ning oma seisukohta ei osanud öelda 3% vastajatest.
See näitab selgelt, et inimesed pooldavad valikuvabadust mitte riiklikku sundi. See on tugevalt maailmavaateline küsimus ning on väga oluline, et peredele jääks õigus lapse haridusteed ise kujundada.
