Riigikogu kiitis täna heaks Isamaa, Keskerakonna ja EKRE fraktsioonide algatatud otsuse eelnõu eesti keele elujõu tugevdamiseks. Isamaa fraktsiooni esimehe Priit Sibula sõnul kätkeb Riigikogu ettepanek valitsusele nii rahvusriigi ideed kui ka lahendusi praktilistele probleemidele ühiskonna sidususe ja inimeste toimetuleku teemal.
Sibula sõnul on eelnõu autorid lähtunud põhimõttest, mille kohaselt tuleb tagada Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. „Üks meie eesmärkidest on leida lahendus tänasele olukorrale, kus keelevaldkonna arengudokumendiks on aegunud „Eesti keele arengukava 2011-2017“. Keelevaldkonna tuleviku kavandamisse jäänud tühimik tuleb täita ning see eelnõu väljendab nii ideelist kui ka praktilist laadi põhimõtteid, alates eesti keele rollist avaliku ruumis lõpetades eesti keelega meie haridussüsteemis,“ ütles Sibul.
Kõnes Riigikogule ütles Sibul, et eesti keel peab olema kasutatav igas eluvaldkonnas. „Hoides ja kaitstes eesti keelt hoiame ja kaitseme Eestit. Viimased neli aastat on meie sisseränne ületanud väljarände. Riigi ülesanne on tagada, et sisserändajad saabuksid eestikeelsesse keskkonda ja õpiksid suhtlema eesti keeles. Suur roll selle eesmärgi täitmiseks on Isamaa erakonna poliitikute poolt 2016.a. algatatud eesti keele majade projekt. Täna tegutseb Eesti keele maja juba Tallinnas, Narvas ja Kohtla-Järvel.“
Eraldi tõstis Isamaa fraktsiooni juht esile eesti keele olukorra kõrghariduses: „Keele arengu indikaatoriks on selle kasutamine kõrghariduses, teaduses ja kultuuris. Selle valitsusele antava ülesandega käib kaasas kohustus eestikeelsete õppekavade säilitamiseks ja arendamiseks kõrgkoolides, et eesti keel oleks jätkuvalt kasutatav kõrgharidus- ja teaduskeelena.Emakeelne kõrgharidus on hindamatu vara, mida ohustab inglise keele pealetung. Probleem ei ole Eestile ainuomane – sama tendents ohustab peaaegu kõiki Euroopa väikerahvaid. Haridus ja teadus, nagu ka kultuur on keele arengule hindamatu allikas ning seda tuleb hoida.“
Riigikogu poolt heaks kiidetud eelnõu kohaselt tuleb välja töötada eestikeelse hariduse arendamise plaan, alustades alusharidusest.Meie venekeelne elanikkond elab eestlastest eraldi ja elab kehvemalt. Puudulik riigikeele oskus vähendab sinu suhtlusruumi ja võimalusi tööturul. Eestikeelsele haridusele ülemineku pidurdamine on alates iseseisvuse taastamisest vähendanud terve inimpõlvkonna muukeelsete noorte võimalusi saada osa ühiskondlikest hüvedest ning sellele olukorrale tuleb lahendus leida,“ lisas Sibul.
„Eesti riik on loodud rahvusriigina. Eesti rahvuslus rajaneb keelel ja kultuuril. Mitte igaüks ei pruugi tajuda väikerahvaste elujõudu globaalse väljakutsena, millega peame tegelema täna. Isamaa, minu koduerakonna maailmavaates on rahvuslus kesksel kohal. See on üks ideaalidest, millele meie poliitika rajaneb. Ideaali kõrvale asetub niinimetatud päris elu, kus meil tuleb endalt küsida, kuidas aitab ideaal ühiskonda üles ehitada. Riigikogu ettepanek eesti keele elujõu, arengu ja õppe tugevdamiseks kätkeb nii rahvusriigi ideed kui ka praktilisi lahendusi praktilistele probleemidele ühiskonna sidususe ja inimeste toimetuleku teemal,“ lõpetas Sibul.
