Tallinna koolide vastuvõtutingimusi revideerinud linnavolinik Priidu Pärna (Isamaa) sõnul on algava kooliaasta suurimaid murekohti jätkuvalt asjaolu, et Tallinna koolides ületatakse 2/3 juhtudest seadusega lubatud klasside täitumise piirnormi. Liiga suured klassid mõjuvad halvasti aga õpilastele ja õpetajatele, seda eriti koroonatingimustes.
Priidu Pärna tuletab linnajuhtidele meelde, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi on klassis ette nähtud 24 õpilast ning suuremad klassid on lubatud ainult erandjuhtudel ja kooli hoolekogu heakskiidul.
„Juba aastaid valitseb Tallinnas olukord, kus erandist on kujunenud reegel ning linn on teadlikult kõrvale kaldunud seaduse mõttest,“ ütles linnavolikogu liige meenutades, et eelmisel aastal läbi viidud revisjon näitas, et 45 Tallinna koolis 57-st ületatakse seadusega lubatud klasside täitumise piirnormi. Sama olukord jätkub ka algaval õppeaastal kui kooli minnakse tervishoiu hädaolukorra tingimustes. Seadus lubab klasside piirnorme ületada erandina, kui täidetud on kõik tervisekaitse- ja ohutusnõuded. Enam kui kümne Tallinna kooli ventilatsioonisüsteemid on kaasajastamata ning neis puudub sundventilatsioon.
Pärna sõnul mõjutab lisaks terviseriskidele see olukord otseselt laste õppeedukust ja õpetajaid. „Uuringud näitavad, et klassi suuruse ja õpitulemuste vahel on negatiivne seos. Õpetajatel on vähem aega individuaalseks juhendamiseks ja keerulisem on hoida distsipliini. Ülepaisutatud klassid põhjustavad õpetajate kurnatust ja stressi,“ ütles Pärna.
„Eriti kahetsusväärne on, et hiljutisest abilinnapea Vadim Belobrovtsevi vastusest selgub, et linnavalitsus ei plaanigi probleemiga sisuliselt tegeleda. Selle asemel lükatakse vastutus koolide juhtkondade kaela. See on veelgi kahetsusväärsem arvestades asjaolu, et koolikohti ju haridusamet, hoolekogu ja direktor kinnitavad tagantjärele,“ lisas Pärna.
