Siseministeerium plaanib perepileti kriteeriumeid reguleerima hakata, et tagada soodustusi ka lasterikastele peredele. Asutused, kellele riigi kriteeriumid ei sobi, peavad oma perepileti nimetuse ära muutma.
Paljudes kultuuri- ja spordiasutustes saab perepileti osta vaid kahe täiskasvanu ja kahe kuni kolme lapsega pere. Suuremad leibkonnad peavad tihti oma neljandale või viiendale lapsele ostma juurde täishinnaga pileti. Rahvastiku-ja perepoliitika osakonna nõunik Gerli Lehe rääkis ERRile antud intervjuus, et uue süsteemiga saaksid piletimüüjad kontrollida, kas rohkemate lastega grupp on ikka pere.
“Üheks variandiks on, kus lasterikas pere hakkab soodustust saama ID-kaardi alusel. On variant, et lapsevanema ID-kaarti valideerides saab näha, et ta on lasterikka pere vanem ja seal on laste andmed. Siis on ka veebipõhise mobiiliäpi kasutamise võimalus läbi eesti.ee keskonna,” selgitas Lehe.
Praegu piirab perepiletil laste arvu mitu Tallinna ujulat, et vältida soodustuse andmist grupile, kus pealtnäha kolmelapselise pere üks lastest on hoopis naabripoiss. Ebaõigluse lahendamiseks lõi Eesti Lasterikaste Perede liit 2014. aastal tasulise Perekaardi, mille soetanud vähemalt kolme lapsega pered saavad kaardiga liitunud asutustes soodustust.
Maanteemuuseumi külastusvaldkonna juht Liina Nurmine ütles, et uus süsteem oleks justkui perekaardi parem ja mugavam asendus.
“Me niikuinii pakume suurperedele paremat hinda, see ongi selle kaardi ettenäitamisel. Võib-olla mõnele ei meeldi ka see, et sa pead selle eest maksma. Kui vaatad, kui palju häid pakkumisi selle eest saad, siis see ost pole nii suur, mul on ka kolm last ja ma olen seda kasutanud. Aga jah, kui tehakse mingi parem süsteem, siis maanteemuuseumi liitumine pole mingi küsimuski, sest kui süsteem tehakse mugavamaks, ilma kaartideta, siis mis meil saab selle vastu olla.”
Ministeerium on alustanud seltsiga läbirääkimisi, et kaks projekti ühildada. Uue piletitüübi pakkumist riik asutustele kohustuslikuks ei muuda. Need ettevõtted, kes uue süsteemiga liituda ei soovi, peavad oma perepileti millekski muuks ümber nimetama.
“Kui nad ümber ei nimeta, siis peaksid vastama sellele, et perepilet kohaldub lasterikastele peredele ka. Vastasel juhul peaksid nad leidma teise nimetuse. Aga ma ei näe, miks nad peaksid seda tegema, arvestades seda, et tegelikult neid lasterikka pere lapsi ei ole Eestis nii palju, et see neile majanduslikku kahju tooks,” ütles Gerli Lehe.
Uus regulatsioon puudutaks Lehe sõnul 68 000 last. Samas ei võimaldaks see soodustust kärgpere mudelile, kus mõlemal vanemal on näiteks eelnevatest suhetest kaks last.
On ka asutusi, kus pole vahet, kas tegemist on ühe suurperega või hoopis mitmest perest pärit lastega.
“Kui tuleb kaks täpselt sama vana naist ja ütlevad, et meil on kaasas kaheksa last, siis ei ole meie asi küsida, kas need on teie enda lapsed või olete te sõbrannad või olete pere. Kui lapsed saavad oma elamuse kätte ja lastevanematel on julgus tulla ja öelda, et see on meie pere, siis miks mitte,” rääkis Ahhaa keskuse juhatuse liige Pilvi Kolk.
