Liisa Oviiri algatatud sunddividendide eelnõu on loodud oma rahastust mitte avalikustava ja möödunud aastal loodud MTÜ Väikeaktsionäride Liidu poolt; Oviir ise rääkis veel teisipäeval, et kirjutas eelnõu ise.
“Tõepoolest. See tuli meilt. See tuli Eesti Väikeaktsionäride liidust. Mitte küll päris sellisel kujul, nagu see sinna on esitatud. Seda on seal natukene modifitseeritud,” ütles Eesti Väikeaktsionäride Liidu õiguspoliitika toimkonna juht Margus Moor kolmapäeval BNS-ile.
“Ehk Liisa Oviir oskab ise paremini selgitada, millist sisendit ta veel kasutas. Ilmselt oli midagi veel, sest päris samal kujul ei ole see jõudnud riigikogu menetlusse. Aga tõepoolest – see tuli meie büroo kaudu,” lisas Moor. “Mina aitasin [eelnõu kirjutamisele] kaasa ja seal oli veel inimesi, kes oma õla sinna alla panid.”
Oviir väidab, et kirjutas eelnõu ise
Kolmapäeval BNS-il Oviiri tabada ei õnnestunud, kuid veel teisipäeval rääkis Oviir, et kirjutas sunddividendide eelnõu ise. “Mina kirjutasin selle teksti kokku. Mul on juristina piisav kogemus olemas,” ütles Oviir. “Kirjutasingi! Ja ma rääkisin inimestega läbi neid teemasid. Aga minul on juriidiline haridus ja mina rääkisin, panin selle ploki sinna sisse, ma võin selle kokku kirjutada,” lisas Oviir ja katkestas kõne.
Teised poliitikud ja ettevõtjate esindajad on kriitiliselt suhtunud Oviiri mõttesse sunddividende maksta. Isegi tema erakond ei ole sellele partei ametlikku toetust andnud, ütles riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nõunik Andri Maimets.
Samas asus Oviiri eelnõud otseselt toetama eelnõu välja töötanud MTÜ Eesti Väikeaktsionäride Liit, mille õiguspoliitika toimkonna juhi Margus Moori toetusavaldus teisipäeval meediale edastati. Eesti Väikeaktsionäride Liit on asutatud 2017. aasta 10. mail Mustamäe korterisse. Liitu kuulub selle kodulehe andmetel 20 erineva taustaga inimest ja kaks ettevõtet. Teiste hulgas hulk advokaate ja ka näiteks BLRT väikeaktsionäri tütar Anastassia Kovalenko.
Korterisse registreeritud MTÜ jõuline lobitöö
Kuu peale asutamist ehk 12. juunil saatis vast asutatud MTÜ kuueleheküljelise põhjaliku pöördumise riigikogu õiguskomisjonile, kus teeb komisjonile muuhulgas ettepaneku kehtestada Eestis võimaluse väikeaktsionäridel nõuda dividendide väljamakset.
“Eesti õiguses puudub õiguskaitsevahend väikeinvestorile olukorraks, kus ühing teenib pikema aja vältel kasumist, kuid ei maksa teenitud kasumit dividendidena välja, vaid kannab kasumi pidevalt edasi või paigutab reservidesse olukorras, kus see ei ole mõistliku ettevõtja hinnangul vajalik,” seisab liidu juhi Maarja Tosso allkirja kandvas pöördumises.
“Näiteks Soome regulatsiooni kohaselt on vähemusaktsionäril õigus nõuda vähemalt poole majandusaasta kasumi jaotamist dividendidena, kui korralisel üldkoosolekul nõuab seda vähemalt 1/10 kõigi aktsiatega esindatud aktsionäridest,” lisas Tosso.
Sama aasta novembris korraldas Eesti Väikeaktsionäride Liit konverentsi kus lahkas väikeaktsionäridega seonduvat. Muuhulgas tegi ettekande advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Karin Madisson. Ta märkis oma ettekandes, et tema hinnangul on väikeaktsionäride regulatsiooni peamiseks kitsaskohaks asjaolu, et Eesti seadusandluse kohaselt ei ole äriühingutel kohustust jagada aktsionäridele dividende, kui enamusaktsionärid on dividendide maksmisele vastu.
Samuti astus väikeaktsionäride liidu konverentsil üles Tartu Ülikooli õigusteaduskonna äriühinguõiguse dotsent Andres Vutt, kes kajastas samuti väikeaktsionäride õiguseid dividendidele. Ta märkis oma ettekandes, et sunddividendide asemel võiks kasutada väljendit vähemuse dividendinõuded ja et vähemuse dividendinõuded tuleks seadusega lahendada. Liit tegi oma korraldatud konverentsist kokkuvõtte ja saatis selle samuti riigikogu õiguskomisjonile.
Käesoleva aasta veebruariks õnnestus Eesti Väikeaktsionäride Liidul veenda riigikogu õiguskomisjoni korraldama arutelu teemal vähemusosanike ja -aktsionäride õigused. Õiguskomisjoni istungile olid kutsutud advokatuuri, justiitsministeeriumi, kaubandus-tööstuskoja, tööandjate keskliidu ja MTÜ Eesti Väikeaktsionäride Liidu esindajad.
Sotsid korjasid allkirju mitmest erakonnast
Peale õiguskomisjonis toimunud arutelu valitses mitu kuud vaikust kuniks õiguskomisjoni realiige Liisa Oviir oli saavutanud 22 erinevasse parteisse kuuluva riigikogu liikme toetuse ja andis 13. juunil riigikogu menetlusse sunddividendid kehtestava eelnõu. Sotsiaaldemokraatliku erakonna eelnõu sisse andmisega seonduvast pressiteatest oli sunddividendide osa välja jäetud.
Eelnõu sisseandmise järel ei avastanud meedia selles sisalduvat ligi kuu aega kuniks 10. juuli Eesti Ekspress selle avalikkuse ette tõi. Sunddividendide kohustust kritiseerisid seejärel erinevad ettevõtjad ja poliitikud.
Kes maksab MTÜ arved?
Nädal hiljem saatis Eesti Väikeaktsionäride Liidu nimel pressile sunddividende toatava avalduse suhtekorralduse ja lobitegevuse büroo Meta. Eesti Väikeaktsionäride Liidu juht Maarja Tosso ei osanud öelda, miks ja mis raha eest Meta liitu esindab. Ta ütles, et liidul kindlasti ei ole raha Metale maksmiseks, sest liitu rahastatakse liikmemaksudest, mis on 50 eurot liikme kohta aastas ehk 22 liikme kohta kokku 1100 eurot.
Tosso soovitas pöörduda liidu õiguspoliitika toimkonna juhi poole info saamiseks. Eesti Väikeaktsionäride Liidu õiguspoliitika toimkonna juht Margus Moor ütles, et liit on ostnud Meta käest nii teenuseid kui ka ettevõte on neid tasuta ehk pro bono osutanud.
Kus kohast liit selleks raha sai, ei soovinud Moor täpsustada, kuid ta märkis, et liitu rahastatakse liikmemaksudest. “Ma saan teile öelda nii, et see info, kes ja milline liige, on MTÜ-d toetanud, on konfidentsiaalne,” märkis Moor.
Kui BNS küsis Oviiri käest, et kas ta teab kelle huvisid Eesti Väikeaktsionäride liit esindab, siis Oviir sellele vastata ei soovinud. “See ei ole kuidagi minu hinnata. See oleks ka täiesti kohatu, kui ma sellel teemal mingit subjektiivset hinnangut avaldaksin,” ütles Oviir.
13. juunil algatatud sunddividendid kehtestava äriseadustiku muutmise seadus 665 SE algatasid Liisa Oviir (SDE), Enn Meri (EVA), Külliki Kübarsepp (EVA), Jüri Adams (EVA), Heljo Pikhof (SDE), Oudekki Loone (KE), Andres Herkel (EVA), Heimar Lenk (KE), Marika Tuus-Laul (KE), Krista Aru (EVA), Monika Haukanõmm (EVA), Hardi Volmer (SDE), Hannes Hanso (SDE), Artur Talvik (EVA), Henn Põlluaas (EKRE), Rainer Vakra (SDE), Jaak Madison (EKRE), Uno Kaskpeit (EKRE), Barbi Pilvre (SDE), Inara Luigas (SDE), Tanel Talve (SDE) ja Marianne Mikko (SDE).
Eelnõu juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon. Komisjonist oli eelnõu algatajate hulgas lisaks Oviirile veel komisjoni aseesimees Uno Kaskpeit ja Külliki Kübarsepp. Kaskpeit ütles, et ta eelnõuga ei ole otseselt kursis ja andis ainult selle algatamiseks allkirja.
Sotsid ja vabaerakondlased lükkavad seda teemat
Riigikogu õiguskomisjoni liige Külliki Kübarsepp rääkis, et Liisa Oviir oli väitnud, et ta ise kirjutas sunddividendide eelnõu. “Seda me küsisime tema käest ja tema väitis, et tema kirjutas selle ise,” rääkis Kübarsepp. Tema sõnul jäi samas kokkulepe, et see eelnõu on töödokument, millega jätkatakse tööd septembris ja Oviiriga jäi kokkulepe, et lõplik tekst võib praegusest väga erineda.
Kübarsepp rääkis, et riigikogu õiguskomisjonis on kaks erakonda, kes on huvitatud väikeaktsionäride teemaga tegelemisest – Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Vabaerakond. “Suured erakonnad – Keskerakond, Reformierakond, IRL [Isamaa], nemad on kategooriliselt selle teema käsitlemise vastu olnud. Nemad on isegi Väikeaktsionäride Liidu, kui nad esimest korda meil käisid, brutaalselt uksest välja visanud. EKRE on siiani väga vait olnud ja nende seisukohta ei ole selle protsessi käigus kuidagi välja kujunenud,” rääkis Kübarsepp ja lisas, et tema hinnangul selle riigikogu koosseisu ajal see eelnõu seaduseks ei jõua.
Oviiri esitatud äriseadustiku muutmise seadus tooks endaga hulga erinevaid ettevõtete väikeosanike ja -aktsionäride jõudu sisaldavaid muudatusi. See näeb muuhulgas ette, et osaühingu puhul kui 25 protsenti osaühingu osanikest seda soovib, tuleb iga aasta kõik kasum osanikele välja maksta. Aktsiaseltside puhul tekiks 25 protsendil aktsionäridest võimalus nõuda kogu aktsiaseltsi jaotamata kasumi väljamaksmist.
Perekond Kovalenko oleksid võitjad
Oviiri pakutud äriseadustiku muudatused muudaksid eesti äriõigust põhjalikult, kehtestades muuhulgas sunddividendide nõude. Sunddividendide nõudest, nagu seda näeb ette Oviiri esitatud eelnõu, võidaksid otseselt aastaid suuromanikuga vaielnud BLRT väikeaktsionärid, kirjutas Postimees möödunud nädala reedel.
Lisaks nähakse Oviiri esitatud eelnõus ette, et vähemalt 25 protsendi aktsiaseltsi aktsiate omanikud võivad nõuda poole jaotamata kasumi väljamaksmist. BLRT väikeaktsionäridele Mihhail Gnidinile, Valeri Kovalenkole ja Vladimir Toropovile kuulub ettevõttest 40,1 protsenti. Kovalenko tütar Anastassia Kovalenko on muuhulgas ka Oviiri parteikaaslane ja Tallinna linnavolikogu liige.
BLRT ei ole aastaid dividende maksnud. Ettevõtte juhatus märgib majandusaasta aruandes, et kontsern investeerib kogu teenitud kasumi tegevuse laiendamisse ega planeeri ka lähimatel aastatel dividendide väljamaksmist. Ettevõtte suuromanikul Fjodor Bermanil Eestis ühtegi ettevõtet ei kuulu ja ta valitseb oma osalust läbi Malta õigusbüroo Solv International Ltd.
BLRT Grupis oli möödunud aasta lõpu seisuga jaotamata kasumit 298,7 miljonit eurot. Kui Oviiri propageeritav muudatus jõustuks, võiksid väikeosanikud nõuda 149,4 miljoni euro välja maksmist, mis tooks ettevõttele kaasa ka 37,3 miljoni euro suuruse tulumaksukohustuse, ehk BLRT peaks leidma kuni 186,7 miljonit eurot. Kovalenko ja Gnidin saaksid sellest kumbki 24 miljonit eurot ja Toropov 12 miljonit.
BLRT Grupis sellist raha arvel ei ole. Aasta lõpu seisuga oli ettevõttel raha ja hoiuseid 53,7 miljonit eurot. Ehk siis võimalike dividendide ja tulumaksu maksmiseks peaks ettevõte kas vara müüma või laenu võtma. BLRT puhul tõenäoliselt tähendaks see laenu, sest selle ettevõtte laenukohustused on võrdlemisi madalad. Pika- ja lühiajalisi laene on ettevõte võtnud kokku 25,5 miljoni euro ulatuses, võrreldes 300,2-miljonise omakapitaliga.
Eesti Väikeaktsionäride liidu liikmed on Maarja Tosso, Allar Jõks. Margus Moor, Kristjan Hänni, Madis Müür, Kevelt AS, Hannes Olli, Liisa Maidla, Artur Knjazev, Hardo Rätsep, Jevgeni Tverdohlebov, Wisecounter OÜ, Anne Siigur, Karl-Andres Kants, Sofia Vender, Anastassia Kovalenko, Tarvo Tammeoks, Berit Viikna, Martti Leinsalu, Peeter Hermanson, Jako Laanemägi ja Ene Talpsep.
