Mart Luik kirjutab Delfis, et täna kuriteoteate teinud Eesti 200 seltskond on aastaid seda lehma lüpsnud.
Mida kõike meie silmad valimiste eel ei näe! Eesti 200 esindajad esitasid prokuratuurile kuriteoteate, et nende arvates on nö katuserahade jagamisel poliitilise korruptsiooni tunnused. Kes seda räägivad? Margus Tsahkna, Meelis Niinepuu, Igor Taro, Pirko Konsa, Priit Alamäe. Ma natuke meenutan lähiajalugu.
IRLi poliitik Margus Tsahkna oli üks katuserahade agaramaid laialijagajaid ja teinud seda Riigikogus viimased 11 aastat. Isegi fraktsioonitu Margus Tsahkna kauples ja sai 2017. aastal nö katuseraha, mis tõsi kanti SDE reale, kuivõrd „katuserahad on fraktsioonide teema“. Seda kinnitas möödunud aastal ERRile ka tollane SDE fraktsiooni juht Kalvi Kõva. Hunt Tsahkna on nüüd lambanaha selga tõmmanud ja püüab avalikkust veenda liigivahetuse edukas operatsioonis. Kuriteo koosseisust polnud juttugi.
Riigiprokuratuuri ukse ees ajakirjanikele ebakindlaid vastuseid andev Igor Taro istus ise Põlva maavanema ametit pidades Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogus ja hääletas oma maakonna investeeringu poolt. Maavanema ja hiljem vallavanemana sobisid talle katuserahad kenasti. MESi otsus oli Põlvamaale tegelikult hea aga nö omade poolt hääletamises ei märganud ta siis mingit huvide konflikti. Põlvamaa katuserahad olid Tarole sel ajal samuti meeltmööda ja ta osales isegi kirjeldatud “poliitilise korruptsiooni” levitamises.
Meelis Niinepuu põhiline äri ongi erinevate projektide kirjutamine toetuste küsimiseks, et EASi raha ikka kenasti heaks kiidetud saaks. Teda pole kunagi häirinud ükski huvide konflikt, pigem on ta need suutnud tuluks pöörata.
Endine Arengufondi juht Pirko Konsa on olnud üks neist kasulikest kontaktidest.
Vot selline seltskond hakkas järsku muretsema Riigikogu maine pärast.
Loo autor pole samuti katuserahade usku. Minu arvates määrib see poliitika mainet erakonnast sõltumata. Kahjuks tegelevad Jürgen Ligi leiutatud katuserahade jagamisega täna kõik erakonnad ja selle poliitika muutmiseks on vaja leida laiapõhjaline toetus. Aga lepime ühes kokku, eelpool kirjeldatud seltskond pole selle kritiseerimisel lihtsalt usutav.
Art Luik on petis. Ja mis ütleja ta ilma igasuguse mäluta on? Minu süsteemi autoriks nimetamine on alatuse tipp, sest ma olen igal aastal nii valitsusele kui riigikogule teinud ettepaneku sellest loobuda. Kôige küünilisemad vargused selles formaadis kuuluvad aga irlle, nii pole imestada.