Statistikaameti andmetel vähenes mais kaupade eksport võrreldes 2019. aasta sama kuuga 25 protsenti ja import 24 protsenti.
Võrreldes aprilliga kahanes eksport 2 protsenti ja import jäi samale tasemele, teatas statistikaamet.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Evelin Puura sõnul vähenes kaubavahetus enim Euroopa Liidu liikmesriikidega, sealjuures eksport vähenes 232 miljonit eurot ja import 306 miljonit eurot.
“Kaubavahetus kahanes mais enamikus kaubagruppides, kuid positiivne on see, et võrreldes aprilliga väga suuri muutuseid ei toimunud,” ütles Puura.
Eesti suurim kaupade ekspordipartner mais oli jätkuvalt Soome, järgnesid Rootsi ja Läti. Eksport vähenes kõige enam 41 miljoni eurot Hispaaniasse ning 34 miljonit eurot Soome, USA-sse ja Hollandisse. Hispaaniasse ja Hollandisse veeti mullusega võrreldes vähem põlevkivikütteõli, Soome kütte- ja määrdeõlisid ning USA-sse kommunikatsiooniseadmeid.
Enim suurenes eksport 10 miljoni euroga Kanadasse, kuhu viidi rohkem töödeldud mootoribensiini.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus mais oli 71 protsenti kogu kaupade ekspordist. Kodumaiste kaupade väljavedu vähenes eelmise aastaga võrreldes 27 protsenti ja reeksport 18 protsenti. Enim kahanes Eesti päritolu põlevkivikütteõli, kokkupandavate palkmajade ja kommunikatsiooniseadmete väljavedu.
Kõige suurem kodumaiste kaupade osatähtsus oli 96 protsendiga puidu ja puittoodete ning 91 protsendiga mitmesuguste tööstustoodete, nagu mööbli ja palkmajade jaotistes.
Kaupadest eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ning mehaanilisi masinaid. Kaupadest imporditi Eestisse enim mineraalseid tooteid, elektriseadmeid ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Eksporti ja importi kaubagruppide lõikes saab vaadata siit.
Kaupu imporditi kõige rohkem Soomest, Venemaalt ja Lätist. Kaupade sissevedu vähenes enim 71 miljonit eurot Rootsist, 55 miljonit eurot Leedust ja 47 miljonit eurot Saksamaalt. Rootsist ja Saksamaalt kahanes kõige rohkem sõiduautode ning Leedust kütuste sissevedu.
Kaupade import kasvas kõige enam nelja miljoni euroga Hiinast ja Šveitsist. Hiinast toodi rohkem kaitsevahendeid ja Šveitsist survetöötlemata kulda.
