Möödunud nädalalõpul Paides toimunud Arvamusfestivalil osales Isamaa volikogu esimees Mart Maastik debatil, mille raames paluti valmistuda aruteluks teemal „Linn ja inimene ehk millises linnas on hea elada?“ Arutelu tüüris aga linnateemadelt rohepöördele.
„Räägitud sai linnateenustest ja sotsiaalsest turvalisusest. Leian, et keskenduda tuleb inimeste tervisele sportimisvõimaluste ja vaba aja veetmise kaudu, mida loob linn või võimaldab linnakeskkond. Siinkohal tuleb mõelda, kuidas saab linn suunata inimesi tervislikumale käitumisele,“ ütles Maastik.
Eraldi teemana tõstatus tema sõnul linnaliiklusega seonduv, kuna aeg-ajalt jõutakse taas küsimuseni, kui palju autosid ja kui palju ühistransporti peaks linnaruumis olema. „Samuti arutlesime, kas autoga peab saama parkida linna keskväljaku äärde või mitte ning kas igaüks peaks saama sõita iga trepi ette või on ka jalgsi liiklemine mõeldav. Siinjuures on oluline saada aru, kas ratas on hea liiklusvahend, kui puudub läbimõeldud jalgrattateede võrgustik ja kui seda pole, siis kuidas see luua ning kuidas oleks linnaruumi ja -liikluse areng kooskõlas regulatsioonide ja turvalisusega – näiteks tõuksid tänavatel,“ selgitas Maastik.
Linnade laiema mõju ehk linna ja kestliku arengu eesmärkide suhtes tuleks Maastiku hinnangul jõuda kokkuleppele, kas meie väikeses Eestis või väikeses Eesti linnas mõjutame kuidagi globaalset pilti ning milline peaks olema Eesti linnade panus kestliku arengu eesmärkide täitmisel.
„Arvestades, et eelneval kahel teemal oleme rohkem lahanud sotsiaalset elukeskkonda ning linnaliiklust, siis võtame siin suuremasse fookusesse keskkonna ja rohelise linna ja ka mürataseme – pean silmas müra nii helis kui pildis ehk kuidas mõjutab Tallinna, Viljandi, Tartu või Kuressaare elanik üleüldist looduskeskkonna ja kliima tervist ja mida saab ära teha linnavõim,“ rääkis Maastik.
Reaalselt keskenduti ligi poolteise tunni vältel diskussioonile selle üle, kellele kuulub linn. Pikema arutelu tulemusena selgus, et linn kuulub rahvale. Kogu vestluse ajast kulus kõige rohkem aega teemale „Rohepööre linnas“, sest vestlusringis osalenud Roheliste ja EKRE linnapeakandidaat suunasid mistahes küsimusele vastamisel jutu kindale rajale: vaenati puude mahavõtmist ning räägiti autostumisest ja jalgrattateede vähesusest. „Jäi mulje, et linnajuhtimisel on tulevase potentsiaalse linnapeakandidaadi põhiülesanne nn rohepööre linnas, kuigi jäi arusaamatuks, mida see endast peaks kujutama,“ sedastas Maastik.
Koos Viljandi endise linnapea Ando Kivibergiga üritati viia juttu ka kohalike omavalitsuste rahastusmudeli muutmisele, et oleks, millest igasugu pöördeid ja ka igapäevavajadusi katta. Siiski selgus Kristen Michali ja Raimond Kaljulaidi väljaöeldust, et Tallinnal on raha nagu putru ja kogu probleem selles omavalitsuses on vaid ühe partei ainuvõim.
„Milles ainuvõimu probleem on me teada ei saanud. Aga ilm oli kena ja linnud laulsid. Samuti konstateeriti fakti, et Eesti tulevikule oleks kasulik, kui meil sünniks rohkem lapsi,“ võttis Maastik Arvamusfestivalil räägitu kokku.
