Keelepoliitika põhialused – see oli üsna printsipiaalne vaidlusküsimus, vaidlus mis jäi suurema auditooriumi jaoks nähtamatuks.
Kui meie Põhiseaduse preambula ütleb, et tagada tuleb eesti keele säilimine, siis keelepoliitika kui selline peaks olema üks selge prioriteet. Ehk teiste sõnadega peab olema dokument „keelepoliitika põhialused“, mille peaks välja töötama ja selle eest vastutama Haridus- ja Teadusministeerium (HTM).
Juhtus nii, et HTM ning Eesti keelenõukogu (mis on valitsust keelepoliitika arendamisel ja elluviimisel nõustav kogu) töötasid välja dokumendi, mille tööpealkiri oli „Keelevaldkonna arengukava 2018–2027“. Eelmine arengukava „Eesti keele arengukava 2011-2017“ enam ei kehtinud. Minister Mailis Reps tuli välja ettepanekuga pikendada eelmist arengukava ja mitte toetada uut. See arutelu leidis aset kevadel.
Ma olin nõus HTMi seisukohaga, et uus valminud keelevaldkonna arengukava on kaugel ideaalist, mida tahaksime kinnitada. Samas ütlesin, et ei saa edasi minna ka vana kava järgi, mis on valminud 10 aastat tagasi – muutunud oludes on keelele lisandunud uued väljakutsed. Lisaks sellele tuleb silmas pidada asjaolu, et uus arengukava oli väljatöötamisel umbes 1,5 aastat ja ei saa öelda, et teadlaste, ekspertide ja ministeeriumi töö oleks tühja läinud. Arvestades neid asjaolusid leidsin, et vana kavaga jätkamine ei ole mõistlik ja alustatud töö peaks lõpule viima nii, et see oleks ajakohane ja vastaks kaasaja väljakutsetele.
Sügisel tuli teema valitsuse tasemel uuesti lavale ning HTM tahtis pikendada vana kava ja sinna otsa panna „peatada keelevaldkonna eraldiseisva arengukava eelnõu menetlemine ning planeerida keele kui hariduse ja teadusega tihedalt seotud valdkonna eesmärke osana koostatavast HTMi strateegiast, mis hõlmab sidusalt nii keele-, hariduse, teaduse kui ka noortepoliitikat“. Ning sellega ei olnud ei mina, kui Riigikeele nõukoja esindaja, ega ka Isamaa esindajad valitsuses nõus. Lepiti kokku nii: „2019 aasta esimesel poolaastal esitab HTM valitsusele riigikogule edastamiseks ja otsustamiseks eesti keelepoliitika põhialused“. Eraldi ja selgelt keelepoliitika põhialused.
