Koerus toimus 3. oktoobril kultuuriloopäev ja konverents “Kalju Lepik 100 – Isamaaline mängumees, mälu ja valguse hoidja”. Kalju Lepiku (7.10.1920 – 30.05.1999) mälestusmärgi avamisel võttis kultuuriminister Tõnis Lukas istet luuletaja monumendil, et lugeda meistri loomingut.
„Eesti üks tuntumaid isamaaluule loojaid Kalju Lepik oleks saanud sel sügisel 100-aastaseks. Koeru rahvas püstitas sealsele suurmehele tema poisipõlvemaadel Aruküla pargis monumendi, millel on Kalju kõrvale kivil lahedasti ruumi jäetud… Raamatu lugemiseks. Kalju tütre Aino (Aino Lepik von Wirén – toimetus) “käsu peale” läksin minagi kivi otsa meistri luuletusi lugema,“ jagas minister meeleolukat pilti ühismeedias.
Teiste seas osalesid kultuuriloopäeval ja konverentsil ka näitleja Üllar Saaremäe, ajakirja Looming peatoimetaja Janika Kronberg ning kirjandusteadlane Anneli Mihkelev.
Mitmendat põlve koerulane Kalju Lepik avaldas luuleloomingut juba kooliaastatel Koerus ja Tartus. 1944. aastal emigreerus Kalju Lepik Rootsi. Koos abikaasa Astaga olid nad võõrsil aktiivsed eestluse hoidjad. Kalju oli Balti Arhiivi juhataja, kuulus Eesti Rahvusnõukogu juhatusse, oli aastaid Välismaise Kirjanike Liidu esimees. Koos abikaasaga säilitasid nad sidemed kodumaaga. Pärast Eesti taasiseseisvumist olid Kalju ja Asta sagedased külalised kodukandis. Nad osalesid paljudel kultuuriüritustel ja toetasid kohalikke ettevõtmisi. Kalju oli Koeru raamatuklubi Vaimuvalgus auliige.
2003. aastast korraldatakse Koerus Kalju Lepiku luulevõistlusi, mis on populaarsed üle Eesti. Kalju Lepiku rikkalik luulelooming on ilmunud ja säilib mitmekümnes luuleraamatus. Tema luulet on tõlgitud kaheteistkümnesse keelde. Oma tegevuse ja loominguga pälvis ta nii Eesti kui Järvamaa kõrgeimad autasud.
Kultuuriloopäeva ja konverentsi korraldasid ning toetasid Koeru kultuurimaja, SA Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseum, Koeru Haridus- ja Kultuuriselts, Koeru raamatulkubi Vaimuvalgus, Koeru raamatukogu, Järva vallavalitsus, Eesti Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupp ja Järvamaa Pärandi sihtkapital.
Pärast iseseisvuse taastamist ei kolinud Asta ja Kalju Lepik Eestisse.
Suur tänu, Enn.