Korruptsioon ja skandaalid. Enne läheb jumala päike looja … vol 2

Erinevalt Keskerakonnast on Reformierakond suutnud päevavalgele tulnud skandaalid ja juhtumid parteilt tervikuna edukalt maha pühkida. Foto: Aare Lepaste

Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooniläbirääkimised jätkuvad. Kui esmaspäeval oli juttu Keskerakonda saatnud ja saatvatest korruptsioonijuhtumitest ja uuest kahtlustusest, mis viis senise koalitsiooni lagunemiseni, siis mitmed luukered kummitavad ka Reformierakonna kappides. Vaid selle vahega, et erakond tervikuna on erinevalt Keskerakonnast justkui puhas. Teisisõnu on Reformierakonda saatnud skandaalid piirdunud isikupõhiste juhtumitena ehk siis päevavalgele tulnu on suudetud parteilt tervikuna üsnagi edukalt maha pühkida.

Tuletame märksõnadena meelde mõned märkimisväärsemad juhtumid: VEB-fond, 10 miljoni dollarit, Silvergate, korruptsioon Tallinna Sadamas, Eesti Raudtee Läti tütarfirmast rahakantimine ning mõistagi ka Autorollo.

Silvergate, erakonnast väljaheitmine ja justiitsministri tagasiastumine

Vikipeedia pakub põhjalikku ülevaadet Reformierakonna rahastamisskandaalist. Silvergate on 2012. aasta mais puhkenud Eesti poliitiline skandaal, mis puudutab Eesti Reformierakonna liikmete annetusi, millega liikmed väidetavalt annetasid variisikutena erakonnale anonüümsete toetajate raha. Juhtum lõppes Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni-poolse määrusega anonüümsed annetused riigieelarvesse kanda. Ametlik uurimine lõppes tõendite puudumise tõttu. Süüdistused avalikkuse ette toonud Silver Meikar heideti erakonnast välja ning juhtumi tõttu astus tollane justiitsminister Kristen Michal ministrikohalt tagasi.

Selline on lühikokkuvõte toimunust. Kes soovib mälu värskendada, saab seda teha siin

Jaanus Karilad: õiguskaitseorganid ei süvene Reformierakonna korruptsioonijuhtumite siirdeisse

“Riigi õiguskaitseorganid ei süvene ega taha Reformierakonna korruptsioonijuhtumite siirdeisse ja seostesse süveneda ega neid tõestada,” märgib Jaanus Karilaid (Keskerakond) 2015. aasta 10. oktoobril ilmunud ajalehes Pealinn. Kriminaaluurimise tunnistuste kohaselt kadus Eesti Raudteest varastatud raha kummalistesse äriprojektidesse. Jaanus Karilaid möönis toona Tallinna TV uudistes, et tegemist on järjekordselt riigi ettevõttega, kus on suure tõenäosusega raha kanditud ja mille toimimist on Reformierakond kontrollinud.

Nimetatud artiklis nentis Karilaid, et Reformierakond on korruptsiooniga tegelenud süsteemselt, ent suutnud kõik päevavalgele tulnud juhtumid parteilt maha raputada. Taolist pinnavirvendust võimaldavad ka riigi õiguskaitseorganid.

“Riigi õiguskaitseorganid ei süvene ega taha Reformierakonna korruptsioonijuhtumite siirdeisse ja seostesse süveneda ega neid tõestada. Ilmselt puudub neil selleks ka piisav pädevus ja ressurss. On ääretult kahetsusväärne, et võimuerakondadega seotud juhtumid jäävad pinnavirvenduseks ja neisse ei süveneta. Taoline suhtumine suurendab rahva pettumust poliitikute vastu ja vähendab parema riigijuhtimise alternatiivide väljatoomist.”

Samas leheloos tõi Karilaid Reformierakonna korruptsioonijuhtumitest rea näiteid: “Siim Kallase 10-miljoni ning Silver Meikari ja Kalev Lillo kilekotijuhtum, Tallinna Sadam juhtum, Eesti Raudtee Läti tütarfirmast rahakantimine. Ka teame, et Autorollo võlgu on läbi Kredexi riigikassast kinni makstud. Erinevate korruptsoonijuhtumite osatäitjatena korduvad ühed ja samad nimed – Kalev Lillo, Kalle Palling, Kristen Michal, Keit Pentus-Rosimannus.”

Karilaidi sõnul kehtib riigi firmade puhul poliitiline vastutus, ent neis juhtumeis ei näe me presidendi ega Riigikogu esimehe sekkumist. „Kellelgi pole nagu enam piinlik ja keegi häbitunde pedaalile ei vajuta. See kõik viitab sellele, et poliitiline teater on Eestis olemas.“

Karilaid tõdes toona, et Reformierakonna juhtumite puhul ei näe me ka nn meedia ristvõimendust, kus ühes meediakanalis ilmunu paisatakse ka teistesse ja antakse sellega valijate hoiakutele hoog sisse. „Küll näeme seda Keskerakonna puhul,“ möönis Karilaid.

Veel üks pidu sai otsa

Reformierakonda saatnud skandaalidest andis põgusa ülevaate 2017. aasta 4. oktoobril ilmunud Kesknädal. Lehelugu algab taaskord tagasivaatega Silver Meikari tunnistusele, milles Meikar kinnitab, et viis 2009-2010 Reformierakonna toonase peasekretäri Kristen Michali palvel erakonnale enda nimel teadmata päritoluga sularaha, mille tõi talle tollal erakonna kontoris töötanud Kalev Lillo.

Lehelugu jätkub. „Kohe alustas Riigiprokuratuur kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi 402-1 tunnustel, mis näeb ette vastutuse erakonna majandustegevusele ja varale kehtestatud piirangute rikkumise eest. Jaupsti! suvi möödas ja 15. oktoobril 2012 lõpetas Riigiprokuratuur kriminaalasja. Juhtiv riigiprokurör Heili Sepp sõnas 23. novembri artiklis selle kohta: “Praegusel juhul lõpetas prokuratuur riikliku süüdistuse esindajana kuriteokahtluste menetlemise ja deklareeris selgelt, et süüdistuseks ei ole alust.”

Loomulikult ei saanudki olla kuidagi teisiti, sest tegu oli Andrus Ansipi valitsuse justiitsministriga! Prokuratuuri tööandjaga. Aga pidu ei kestnud kaua. 10. detsembril 2012 oli Kristen Michal ministriportfellist vaba. Veel üks pidu sai otsa, kui kahe aasta eest vahistati Reformierakonna kureeritava AS Tallinna Sadam juhid Allan Kiil ja Ain Kaljurand, kahtlustatuna suures altkäemaksu afääris. Nüüd saatis Riigiprokuratuur Tallinna Sadama endiste juhtide kriminaalasja kohtusse. Et Tallinna Sadam kubises poliitilisest korruptsioonist, selgus ka Riigikogu erikomisjoni uuringu kokkuvõttest. Sadama nõukogu juhtisid pikka aega reformierakondlased Neinar Seli, kes juba on kohtus süüdi mõistetud, ja Remo Holsmer. “Juba kümmekond aastat on Tallinna Sadama juhtimine sisuliselt allutatud Reformierakonna kontrollile,” lausus ka Riigikogu erikomisjoni juht vabaerakondlane Artur Talvik. “Enamik nõukogu liikmetest on kas Reformierakonna liikmed või parteiga tihedalt seotud isikud. Isegi siis, kui valdkonna eest vastutav minister oli teisest erakonnast, ei õnnestunud oravate mõjuvõimu vähendada,” ütles Talvik. Ilmselgelt tuleks reformlikku korruptsiooni sadamast eemale hoida ning see välja juurida,“ kirjutab toonane Kesknädal.

Kindlasti väärib meeldetuletamist ka Autorollo skandaal, mis läks maksumaksjale kalliks maksma ent mis on paljudel ilmselt juba meelest läinud. Üsna detailse ülevaate pakub 2015. aasta 6. juulil Delfis ilmunud Vahur Kooritsa ülevaade, mida saab lugeda siin

Läbirääkimised Reformierakonna ja Keskerakonna vahel jätkuvad ja on vaatamata varasematele valusatele väljaütlemistele seni sujunud (vähemalt näiliselt) üsna libedalt. See on ka arusaadav, sest kumbki partner ei kavatse jäigalt järgida oma programmi ning seega on kompromissideks piisavalt ruumi.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.