Rahvastikuminister Riina Solman on teinud ettepaneku perehüvitiste seaduse muutmiseks, mille eesmärk on tagada kindlustunne koroonaviiruse tõttu töö kaotanud, kuid lähiaastatel perelisa planeerivatele peredele. Kavandatava seadusemuudatuse tulemusena ei võeta järgneval kolmel aastal vanemahüvitise määramisel arvesse lapsevanema Töötukassas töötuna arvel oldud perioodi. Solman soovib muudatuste eelnõu esitada valitusele juba novembris.
„Koroona tõttu on paljud praegused või tulevased lapsevanemad juba kaotanud töö ning suure hulga perede sissetulek on vähenenud. Kuna vanemahüvitis määratakse lapsevanema keskmise sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel, on töötusel otsene mõju tulevase vanemahüvitise suurusele. Kavandatava eelnõu kohaselt hakkaks vanemahüvitis järgneval kolmel aastal olema lapsevanema töökaotusele eelnenud keskmise palga suurune. Vastasel juhul mõjutaks koroonaviiruse levik ning selle sotsiaalmajanduslik mõju pereplaneerimise valikuid ja ohustaks noorte perede kindlustunnet veel mitmeid aastaid,“ selgitas Solman. Rahvastikuministri sõnul on muudatust vaja selleks, et planeeritud sünnid ei jääks ära ega lükkuks teadmata ajaks edasi.
Kavandatavad muudatused on tähtajalised
Tavapärasest erinevad vanemahüvitise määramise tingimused rakenduksid lapsevanematele, kelle laps sünnib ajavahemikus 01.01.2021 kuni 31.12.2023.
Nimetatud ajavahemikus sündinud laste eest määratava vanemahüvitise arvestusperioodi sisse jääb käesoleva aasta märtsikuu, mil kuulutati välja eriolukord, ja sellele järgnenud majanduslanguse periood. Muudatuste kehtivuse tähtaeg tugineb eelmise majanduskriisi kogemusele, mil majanduse taastumine ning töötuse olukorra normaliseerumine võttis aega ligikaudu kolm aastat.
Rahvastikuminister Riina Solman avaldas lootust, et värskete lapsevanemate lapsepuhkuse lõpuks on Eestis majandus ja töökohad juba taastunud. „Loodan, et lapsevanemad saavad pärast lapsehoolduspuhkust taas aktiivset tööelu jätkata, aga siis juba ühe või lausa mitme rõõmurulli võrra rikkamana. Kavandatud muudatused annavad lapsevanematele võimaluse pöörata kriisist tingitud töötus oma pere kasuks,“ nentis Solman.
Lisaks töötuna arvel olnud isikutele puudutab eelnõu ka erivajadusega laste vanemaid, kes olid eriolukorra ajal tööandja juurest palgata puhkusel ja kellele maksis riik sellel perioodil erivajadusega lapse vanema toetust.
Muudatuste heaks kiitmise korral saab Sotsiaalkindlustusamet vanemahüvitise taotleja töötuse andmed Eesti Töötukassalt automaatse infovahetuse kaudu, lapsevanem ei pea ise sellekohast avaldust täitma.
