Kokk: riik peab maaelu süsteemselt toetama

Riigikogu maaelukomisjoni esimees Aivar Kokk. FOTO: erakogu

Maaelukomisjoni esimehe ja Isamaa fraktsiooni liikme Aivar Koka sõnul vajab maaelu arendamine riigipoolset süsteemset toetust.

Tema hinnangul on viimase aja suundumused ja haldusreformi läbiviimisega seotud muudatused andnud signaali, et et maaelu arendamine vajab süsteemsemat tähelepanu. “See on seotud tööhõive, haridussüsteemi, logistika, avalike teenuste kättesaadavuse ja sotsiaalsete vajaduste parema rahuldamisega,” rääkis Kokk riigikogus toimunud arutelul.

Seejuures on Koka sõnul vaja tegutseda aktiivsemalt maamajanduse ja maapiirkonna elukeskkonna mitmekesistamisel, et põllumajanduse kõrval pakkuda ka alternatiivseid tööhõive võimalusi, mis tuginevad kohalikule ressursile ja potentsiaalile. “Peame looma ühtlaselt maapiirkondades elavatele inimestele vajaliku töö- ja elukeskkonna,” lisas ta.

Seejuures rõhutas ta ka ettevõtluse tähtsust. “Hea elukeskkonna ja kõrge elustandardi aluseks on tugev ning stabiilne majandus,” rääkis Kokk.

“Tugev majandus seisab tugevatel ettevõtetel, mis loovad kõrget lisaväärtust ja maksavad makse. Ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna kujundamine on riigi kõige olulisem roll ettevõtluse arendamisel, millega tuleb tegeleda pidevalt – see on roll, mille edukast täitmisest saab kasu kogu Eesti ettevõtluskeskkond,” lisas komisjoni esimees.

Riigikogu arutas teisipäeval riiklikult tähtsa küsimusena maaelu arendamist. Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi valitsemiskorralduse lektor Sulev Lääne tutvustas arutelul uuringut “Peamised väljakutsed ja poliitikasoovitused kohaliku omavalitsuse ja regionaaltasandi arengus”.

Tema sõnul peaksid kohaliku omavalitsuse poliitika kujundamise protsessis osalema riigi ja kohaliku omavalitsuse ja nende liitude ning teadlaste esindajad, samuti partnerina kodanikuühiskonna ja ettevõtjate organisatsioonid.

Lääne tõi esile ka e-valitsemise jõudmise kohalikule tasandile. “Oleme ajastus, kus liigume ühiskonnas füüsilistelt struktuuridest digitaalsetele struktuuridele,” sõnas ta.

Ta rääkis, et nende väljakutsetega tegelemiseks on vajalik võimekuse loomine, et analüüsida toimuvat ja prognoosida, milline näeb omavalitsussüsteem välja näiteks kümne-kahekümne aasta pärast, võttes arvesse seejuures info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate, virtuaalmaailma ja e-teenuste arengut ning innovatsiooniga seonduvat.

“Üha enam räägime e-riigist, kuid mõiste “e-omavalitsus” on endiselt meile võõras. Neid arenguid ja Eesti ühiskonna head soodumust arvestades võiks e-omavalitsuse sisustamine olla üks arenguvõimalusi,” lisas Lääne.

Ettevõtja ja maaelu edendaja, Nopri talu peremees Tiit Niilo tegi oma sõnavõtus ettepaneku, et Eestis peaks olema 51 protsenti mahemaad.

“Prügimajandusega oleme hiilanud ja sellega märgi maha pannud maailmas, seda teame kõik. Nutikat innovatsiooni kõiges, läbipaistvust, usaldusväärsust ja seda, et külalised saavad seda kogeda ehedana, nagu ta meil on – seda peaks me võimaldama,” märkis ta arutelul.

Niilo sõnul ei ole Eesti majanduses ka eristumist. Samuti ei ole tema hinnangul toetuspõhine maaelu kestmine ebavõrdsel moel jätkusuutlik ning tänane mahepõllumajanduse pale paistab ühise raha raiskamisena. “Toodetud on 200 000 hektarit mahemaad, aga toodangut napib, ekspordimaht on kõigest 30 miljonit eurot aastas,” rääkis ta.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga