Koduõppe-ajastu esimene nädal saab tänasega punkti. Kuidas on esimesed viis päeva möödunud Põlvamaal Egle ja Lauri Linnuse viielapselises peres? Kohe saame aimu, sest pereema ei pidanud paljuks ülestähendusi teha.
Kaugõppe esimene päev
Meie peres algas täna distantsõpe viie lapsega. Kodus on kolm koolilast – 4., 5. ja 7. klass ning kaks lasteaialast. 16. märtsil kell 8.30 olid kolm koolilast oma tubades, sest juhtnöörid saabusid varakult ja õppetöö sai alata. Jooksen kõigi kolme toa vahet, kuna lastel on küll kogemus digiõppest, kuid hetkel on arusaamine keeruline ja õpetajate materjalid erinevates digiavarustes.
Kaks väiksemat veel ootavad oma tööjuhiseid. Küll on selge, et nad tahavad teha ka tavapärast hommikuringi. Eks ma siis pea midagi neile välja mõtlema. Hetkel tundub, et asi toimib. Printisime erinevaid värvimislehti ja proovime ka numbrite järgi värvimist.
Vaatame, kuidas homme läheb, kui lisanduvad videotunnid muusikakooliga. Olge terved!
Teine päev
Koolilapsed on saanud juba sisse väikese rutiini ja minu üllatuseks olid nad ärganud juba enne kui kell sai 7.30. Hommikusöögi järel kiikan üle ukse igasse tuppa – nohistavad oma koolitööde kallal. Pärastlõunaks said õpilastel kooli- ja kodutööd tehtud, poistel digitaalsed akordionitunnid peetud – nagu selgus, poistele need tunnid meeldisid ning nüüd ootavad nad juba reedeseid tunde. Väikestega sai tehtud hommikuring (nagu lasteaias, aga mugavalt kott-toolidel) ja meisterdatud.
Seejärel jalutuskäik metsa sinililli otsima ning siis veel suuremate solfedžoülesanded muusikakoolist. Muide, sinililled on juba tõesti ninad maa seest välja pistnud ja naudivad päikest.
Sain teada, et tuttav uuris õhtul koos tütrega, millisena paistab mikroskoobisilma kaudu kooreüraski nägu. Selgus, et plika polnud nähtust just ülemäära vaimustuses.
Kolmas päev
Täpsemalt kolmanda päeva ennelõuna. Suurematel on koolitöö veel pooleli, õnneks on neil kujunenud välja harjumus pöörduda matemaatika ja eesti keele küsimustega isa poole, teiste ainete kohta uurivad täpsustusi minu käest. Ainult 4. klassi õpilane on osavalt oma toas tegutsemas ja annab oma tööst ülevaate ainult siis, kui temalt seda lähemalt uurida. Tundub, et saab vist ise kõigega hakkama.
Väiksematel kulmineerus hommikuring issi Lauri tehtud katsega (need olid issi ametist tulenevalt suhteliselt tulised, kasutusel leeklamp ja muud põnevad abivahendid) ja Anna & Elsa joogaga. Katse tegemise mõte tuli lastel sellest, et lasteaias jäi pooleli Lotte teemakuu ja selle märksõnadeks oli leiutamine ja katsetamine. Kuna Lotte multikaid saab telekast vaadata ja Lotte isa oli suur leiutaja, siis kes see muu võiks meie peres teha katseid, kui mitte issi. Väikeste laste kilgete peale ühinesid katseteringiga ka koolilapsed.
Neljas päev
Õppetöö sujub koolilastel juba iseseisvamalt, ainult kolm korda on minu abi küsitud. Käin ka ise pisteliselt teisel korrusel vaatamas, kuid kõigil töö käib ja hõigatakse ainult siis valju häälega, kui teha on jäänud viimased ülesanded. Olen lausa meelitatud, sest kuulen teiselt korruselt vabatahtlikku pillimängu. Vanem poeg pidi oma akordioni harjutamise ise salvestama ja õpetajale saatma. Väga asjalik, sai ise hakkama.
Aga millegipärast kõndisid mul terve hommiku elamises ringi kaks väikest küsitlejat oma väikese märkmiku ja pliiatsiga, kes uurisid lisaks kõigele muule, kuidas mu meeleolu on ja kas mu tuba on korras (ilmselgelt ei ole korras). Huvitav, kas mõni nädalaleht teeb nende abiga uuringut viiruse mõjudest tavakodanikule?
Ja nüüd ongi aeg jälle lastega metsaringile minna! Kuna täna on väga ilus päikeseline päev, otsustame Lauri ja suurema osa lastega meie kodu lähedal asuvasse metsa matkama minna. Ja nagu tellitult ootavad meid metsa saabudes ees kolm kollast liblikat, kes lendavad ringi ja vahepeal puhkavad kuuseokstel sooja päikese käes. Hingame oma kopsud värsket metsaõhku täis, uurime kooreüraskite järatud puutükki ja teeme metsas liikudes kerget põlvetõstetrenni.
Viies päev
Ja ongi käes meie õppenädala viimane päev. Lapsed ärkavad iseseisvalt umbes 7.30, kuna eelmisel õhtul kogu perega toimunud Imago mängu mängimine lükkas magamamineku hilisemaks kui tavaliselt. Poisid on juba kell 7.50 valmis õppima ja tegutsema, tüdrukutel läheb aga veidi rohkem aega, et ennast töölainele saada. Täpsustame Stuudiumis olevat materjali ja selgub, et 4. klassile polegi nädalavahetuseks midagi õppida antud. Aga kuna tegemata on eilne tööõpetus, siis esimese asjana asub neljandik paberlennukit voltima, et selle lendu mõõta. Kaks väiksemat on ninapidi juures ja nõuavad ka endale lennukit. Tänu taevale, täna jääb hommikuring ära, kuna teisel korrusel toimuvad lennuvõistlused.
Suuremad koolilapsed on oma asjadega jooksvalt tegelema hakanud ja kui uurin, kas keegi vajab abi, siis ainus mure on 5. klassi tööõpetus. Selle kohta ei olnud hommikul veel infot, kuid otsustasime, et osa tunnist tegeleme kokkamisega. Eilsed väikesed küsitlejad hakkasid mööda maja ringi sebima ja uurima, mida keegi kokalt ootab. Ühiseks vastuseks sai, et see on õunakook. Kas pole mitte tore punkt sellele õppenädalale.
Veel mõned digitaalsed akordionitunnid, solfedžoharjutused ja pilk Stuudiumisse – oleme edukalt läbinud distantsõppe esimese nädala.
Kokkuvõte esimesest kaugõppenädalast
Hakatuseks tänusõnad meie laste õpetajatele, kes arusaadavalt olid esmaspäeval ka ise segaduses ja alles kujundasid välja oma meetodeid laste juhendamiseks. Saan öelda, et lapsed on rahunenud, suudavad enda tööd organiseerida ja julgevad küsida abi. Nad on muutunud kohusetundlikumaks ja püüavad arvestada ka teiste pereliikmete vajadustega. Mina sain taas kord kinnitust sellest, et kunagi koolis õpitut läheb kindlasti elus vaja. Nii tore on lapsi aidates avastada, et just teadmised, mida kooliajal ei pidanud oluliseks, tulevad nüüd kasuks.
Olge hoitud ja püsige kodus!
Vaata galeriid esimesest koduõppenädalast perekond Linnuse kodus:
