Isamaa valimisvõit oli kõigile üllatus

23.08.1989. Laps lipuga, süda kirjaga "Tahan vaba Eestit." Foto: Ain Protsin/Postimees

Autor: Kalle Muuli

Valimisliidu Isamaa asutamine

Isamaa kerkis 1992. aastal komeedina poliitikataevasse valimisliiduna. Sinna kuulusid neli parempoolset erakonda:

 

  1. Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond, EKDE, asutatud 23. juulil 1988 Ida-Virumaal Kalvis. Eestvedajad Aivar Kala, Toivo Jürgenson, Kalle Jürgenson, Jaanus Betlem, Andrus Villem.

 

  1. Eesti Kristlik-Demokraatlik Liit, EKDL, asutatud 29. augustil 1989. Eestvedajad Illar Hallaste, Mart Laar, Trivimi Velliste, Karin Jaani.

 

  1. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, EKRE, asutatud 9. juunil 1990. Eestvedajad Kaido Kama, Enn Tarto, Andres Heinapuu, Kalju Põldvere.

 

  1. Vabariiklaste Koonderakond, W, asutatud 22. septembril 1990. Eestvedajad Leo Štarkov, Ülo Nugis, Jüri Luik, Indrek Kannik, Mart Nutt, Matti Päts.

 

Need olid väikesed, sünnihetkel enamasti mõnekümneliikmelised parteid, kuid peale EKDE olid nad kõik imekombel esindatud ka viimases ülemnõukogus. Teine koht, kus koostööd harjutati, oli Eesti Kongress ja  Eesti Komitee. Seal oli tulevastel isamaalastel veelgi rohkem esindajaid.

Parempoolsete erakondade esimeseks omavaheliseks koostöövormiks oli mittetulundusühing Jaan Tõnissoni instituut, ühine katusorganisatsioon parempoolse ilmavaate levitamiseks, mis asutati Tallinnas 17. aprillil 1991.

Paremerakondade inimesed mängisid olulist rolli Eesti Kongressi ja Eesti Komitee käivitamises.

Isamaa nimi oli kompromiss

Sama aasta sügisel, pärast Eesti iseseisvumist, loodi riigikogu valimisteks ühine valimisliit. Kaido Kama pakkus valimisliidu nimeks Isamaaliit. Ajaloolased eesotsas Mart Laariga olid sellele algul väga vastu. Nende kõrvus kostis see nimi tunnustusena vaikivale ajastule ja president Konstantin Pätsi taskuparteile. Uus valimisliit pidi rõhuma küll rahvuslusele, kuid see pidi olema moodne, nooruslik, tulevikku vaatav rahvuslus. Seepärast ei sobinud valimisliidu nimesse viited minevikule või mis veel hullem,  autoritaarsele ja ebademokraatlikule režiimile.

Kompromissina sündis lõpuks valimisliit Isamaa. See polnud Pätsi partei nimi, vaid lihtsalt üks ilus sõna. Võimuvõitluse vältimiseks esimeest algul ei valitudki. Alles pool aastat hiljem, 1992. aasta 13. aprillil, sai selleks Mart Laar. Ta juhtis ülemnõukogus Isamaa saadikurühma, kuid polnud ühegi valimisliitu kuuluva erakonna juht ja seetõttu said erakondade juhid teda üksmeelselt toetada. Otsustamise tegi lihtsamaks seegi, et Isamaa valimisvõidust ja võimalikust peaministrikohast ei osanud keegi veel undki näha.

 

Pool aastat enne valimisi konkurentide varjus

Kuni 1992. aasta kevadeni püsis Isamaa Koonderakonna ja Rahva-Keskerakonna varjus. EKE-Ariko märtsikuises küsitluses juhtis teiste ees pikalt Koonderakond (22,2 %), järgnesid Rahva-Keskerakond (11,2), Vene Demokraatlik Liit (7,9), ERSP (7,6) ja Maaliit (6,7). Kõikide ülejäänud erakondade toetus oli allpool viit protsenti.

Isamaa populaarseim koostisosa oli EKDL (4,2). Vabariiklaste, EKRE ja EKDE toetus oli ühe protsendi kandis ehk väiksem kui statistiline viga. Isamaal valimisliiduna oli tol hetkel poolehoidjaid veelgi vähem kui liitu kuuluvatel erakondadel nelja peale kokku.

  1. suve tähtsündmuste, 20. juunil alanud rahareformi ja 28. juunil toimunud põhiseaduse rahvahääletuse õnnestumine tõstis inimeste meeleolu. See oli vesi Isamaa veskile, pinnas parempoolse mõtteviisi levitamiseks muutus viljakamaks.

Plats puhtaks!

Edule aitas kaasa lihtne ja lööv valimisloosung.

 

Sõnum, mida Isamaa levitas, oli lihvitud lihtsaks ja löövaks, kuid see põhines põhjalikul programmil. Lendlehtedel ja valimisbuklettidel võttis Isamaa loosungi all „Plats puhtaks!” oma programmi kokku nii:

 

  • Kommunismiaegsed võimumehed lahkuvad ametist, 50 aasta jooksul on nad tõestanud oma oskamatust.
  • Eesti saab taas rahvusriigiks.
  • Eesti keelega saab hakkama kogu Eestis.
  • Võõras vägi lahkub Eestist, kunagi ei kirjutata alla Vene vägede siinolekut õigustavatele lepingutele.
  • Eesti kodanikkonnas tasakaalu säilitamiseks võib igal aastal naturalisatsioonikvoodi alusel Eesti kodakondsuse saada ainult piiratud hulk muulasi.
  • Muulastel saavad olema soodsad võimalused oma kodumaale tagasipöördumiseks.
  • Eestis saab olema kasulik rohkem teenida, edasipüüdlikkust ei karistata maksudega.
  • Riigi bürokraatiaaparaat väheneb mitmekordselt, maksud ei suurene.
  • Omand on Eestis püha ja puutumatu. Kodaniku vara saab olema kodaniku, mitte riigi omanduses.
  • Eestis algab laialdane privatiseerimine seaduslikus korras.
  • Okupatsiooni ajal röövitud vara tagastatakse, võõra varaga rikkaks ei saa.
  • Korterid jõuavad osakute abil eestlaste kätte.
  • Eesti kroon saab olema usaldusväärne raha, mis kõlbab ka panka panna.
  • Eesti on tihedas kaubavahetuses teiste riikidega, nii ilmuvad müügile taskukohased kaubad.
  • Kodu saab jälle eestlase kindluseks.
  • Eesti sõjavägi tagab Eesti julgeoleku.
  • Eesti politsei saab olema eestikeelne ja -meelne, väärikas ja usaldusväärne.

 

Arvamusküsitluste kohaselt oli Isamaal veel 1992. aasta kevadel suuri raskusi isegi parlamenti pääsemisega.  Aga 20. septembril 1992 sai Isamaa esimestel sõjajärgsetel riigikogu valimistel 29 kohaga oma esimese ja seni ainsa valimisvõidu ning moodustas koos ERSP ja Mõõdukatega valitsuse.

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.