Siim Kallas omast võttest selili

TLNPM02: ROMANO PRODI, MART LAAR,SIIM KALLAS GÜNTER VERHEUGEN :TALLINN, EESTI, 18JUN01- Euroopa Komisjoni president Romano Prodi ja teda saatev laienemisvolinik Günter Verheugen (paremal) kohtus Stenbocki majas peaminister Mart Laari ja teiste valitsusliikmetega.Pildil on nad tutvumas valitsuse arvutisüsteemiga.Seisavad Toivo Tasa ja Siim Kallas. -pl/Foto PEETER LANGOVITS POSTIMEES

Autor: Kalle Muuli

Isamaaliidu valitsus 1999-2002

 

Koos Laari esimese valitsuse lahkumisega lagunes ka Isamaa. Veel enne valitsuse kukkumist eraldus sellest Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond (Parempoolsed). 1995. aasta valimistel sai senine valitsusliit lüüa. Isamaa ja ERSP ühinesid Isamaaliiduks ja said üheskoos 8, Mõõdukad 6 ja Isamaast eraldunud Parempoolsed 5 kohta. Kokku seega 19 mandaati varasema 51 asemel.

Suurest Isamaasõjast toibumine

Esimesse põhiseaduslikku valitsusse kuulunud erakonnad toibusid Suurest Isamaasõjast alles 1999. aastaks. Siis moodustasid Isamaa ja Mõõdukad koos Reformierakonnaga taas valitsuse. Mart Laar sai teist korda peaministriks, aga mitte enam Euroopa noorimaks. See valitsus oli harukordne hoopis selle poolest, et uus valitsusliit moodustati juba hulk aega enne valimisi.

See sündis Reformierakonna esimehe Siim Kallase eestvedamisel, kes kutsus juba 1997. aastal üles moodustama ühist opositsiooni võitluseks vasakpoolsete erakondadega ja vasakule kalduva Koonderakonna valitsusega.

24.septembril 1997 sõlmisid Reformierakond, Mõõdukad, Parempoolsed ja Isamaaliit koostööleppe, mis keelas nende parteide separaatlepped valitsuserakondadega ja nägi ette koostöö turumajanduse säilitamiseks. Sündis 37-liikmeline saadikuühendus Ühinenud Opositsioon.

1998. aasta sügisel tegi Kallas Isamaaliidule ja Mõõdukatele ettepaneku sõlmida kokkulepe ühise valitsuse moodustamiseks pärast valimisi. Ühendatud Opositsioonist pidi saama valitsusliit ja sellest tuli kohe rahvale teada anda, et sisendada valijatesse usku aastaid opositsioonis olnud „valgete erakondade“ koostöövõimesse ja võiduvõimalusse.1998. aasta viimasel päeval kirjutatigi alla ühisavaldusele, milles lubati jaanuarikuu jooksul valmis teha ka uue valitsuse programm. Sellega saadi hakkama, ainult peaministrikandidaadis ei suudetud algul kokku leppida.

Mart Laarist saab taas peaminister

Reformierakond tahtis, et peaministriks saaks valimistel kõige rohkem hääli saanud erakonna esimees. Mõistagi peeti silmas Kallast, sest Reformierakond oli Isamaaliidust ja Mõõdukatest hulga populaarsem. Lõpuks lepiti siiski kokku, et peaministriks saab kõige rohkem hääli saanud partei juht. Kuid 7. märtsil 1999 lendas Kallas omast võttest selili.

Valimised võitis Keskerakond 28 kohaga, Isamaaliit sai 18 kohta (77917 häält)

Reformierakond 18 kohta (77088 häält) ja Mõõdukad 17 kohta (73630 häält). Seega jäi Kallasel peaministritoolist puudu kõigest 829 häält. Fööniksina tõusis tuhast hoopis 1994. aastal riigitüüri juurest umbusaldusavaldusega lahkuma sunnitud Isamaaliidu juht Mart Laar. Ta oli vahepeal loobunud isegi parteijuhi kohast ja alles mõni kuu enne riigikogu valimisi Toivo Jürgensoni asemel taas erakonna etteotsa valitud.

Ettevõtete tulumaksu kaotamine

Ent uut valitsust tabasid kohe suured probleemid. Koonderakonna valitsus oli valimistele tõtates 1999. aasta eelarve õhku täis puhunud. 1999. aasta majanduse nominaalkasvuks prognoositi 12 protsenti, ent tegelikult algas juba 1998. aasta sügisel majanduslangus. 1999. aasta esimestel kuudel majanduslangus süvenes, kuid riigieelarves oli ette nähtud järsk pensionide ja riigiametnike palgatõus. See muutis riigi fiskaalolukorra äärmiselt pingeliseks ja uus valitsus pidi oma esimese tööna hakkama kärpima kulusid. Juuni lõpus kiitis riigikogu heaks esimese negatiivse lisaeelarve taasiseseisvunud Eesti ajaloos. Esimest korda pärast rahareformi tuli järgmine, 2000. aasta riigieelarve teha eelmisest väiksem.

Sellest hoolimata kiitis riigikogu riigieelarvega samal päeval, 15. detsembril 1999 heaks uue tulumaksuseaduse, mis kaotas alates 1. jaanuarist 2000 ettevõtte tulumaksu reinvesteeritud tulult. „Äripäeva“ esiküljel ilmus sel puhul ainult üks sõna: „Võit!“.

Laari teise valitsuse mainet murendasid kaks ebapopulaarset erastamistehingut. Neist ühe, juba Siimanni valitsuse ajal alanud Narva elektrijaamade ehk Eesti Energia erastamise Laar küll avalikkuse surve all peatas, kuid Eesti Raudtee äpardusterohke erastamine hävitas nii Isamaaliidu kui ka Mõõdukate maine. Pärast seda, kui valimiskogu valis 2001. aasta sügisel presidendiks opositsiooni kandidaadi, endise kauaaegse tippkommunisti Arnold Rüütli, ning Reformierakond aitas Tallinnas võimule Keskerakonna, astus Laar 2002. aasta algul ametist tagasi.

 

 

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga