Isamaa Rahvuslaste ühendus pöördub Riigikogu poole ettepanekuga muuta kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust nii, et hääleõiguslikud oleksid seaduses nimetatud tingimustel vaid Eesti ja teiste Euroopa Liidu riikide kodanikud.
1993. aastal sätestati seadusega, et Eestis on kohalike omavalitsuste volikogude valimisel hääleõigus ka vastava omavalitsuse piires alaliselt elavail välismaalastel, st. ka Vene kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. Sellise lahenduse põhjuseks oli ühelt poolt Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi ehk CSCE soovitus, teisalt Eesti kodanike ja neid esindava Riigikogu hea tahe. Hääleõiguse andmine oli vastutulek neile Eesti elanikele, kes ei olnud sünnijärgsed Eesti Vabariigi kodanikud ega olnud jõudnud ka naturalisatsiooni korras omandada Eesti kodakondsust.
Nüüd on sellest ligi 30 aastat möödas ja kõigil soovijail on olnud piisavalt aega naturaliseeruda. On aeg lõpetada see pikaks veninud ajutine vastutulek, mille tulemuseks on ebanormaalne olukord, kus kohaliku elu korraldamise üle otsustavad (ka) võõrriigi kodanikud, kes lisaks osalevad kaudselt koguni Vabariigi Presidendi valimistel.
Tänaseks on sellest saanud julgeolekuküsimus. Ajal, mil Venemaa agressioon Ukraina vastu on sundinud Vene ja Valgevene kodanike ees uksi sulgema isegi Eesti ülikoole, on eriti veider, et samade riikide kodanikud omavad Eestis jätkuvalt hääleõigust valimistel, otsustades muuhulgas riigi pealinna arengu ja saatuse üle. Selle ebakoha kaotamisel jääks hääleõigus kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel üksnes Eesti ja teiste Euroopa Liidu riikide kodanikele.
