28. juunil Tallinna Ülikoolis kogunenud Isamaa Naiskogu IREN üldkogu valis enda juhiks taaskord rahvastikuminister Riina Solmani. Ühtlasi avaldati üldkogul toetust riikliku perelepituse süsteemi väljatöötamisele.
IRENi juhi rahvastikuministri Riina Solmani sõnul jätkab Isamaa naiskogu uus juhatus projektide ja ettevõtmistega, mis väärtustavad naiste rolli ühiskonnas ja emadust: “Turvalises ja õnnelikus peres kasvanud lapsed on meie ühiskonna suurim väärtus. Siin saab riik peredele vastu tulla peresõbraliku Eesti kujundamisel, et neid ideaale täita aidata,” ütles Solman. “Tänavu andsime naiskoguga esmakordselt välja ka Isamaa aasta Ema tiitli, et tunnustada lasterikaste perede emade panust meie ühiskonda,” lisas ta.
Solmani sõnul on laste ja perede turvatundega seotud ka üldkogul vastu võetud poliitiline avaldus. “Isamaa Naiskogu toetas riikliku perelepituse e vanemluslepituse süsteemi väljatöötamist ning teenuse pakkumist peredele riigi poolt tasuta. Paraku näeme täna, et paljud pered lagunevad ning selleks, et leida seejuures parim võimalik lahendus vajavad pered tihtipeale kõrvalist nõu ja tuge, mis seaks esile lapse huvid ja heaolu. Riiklik perelepitus aitab ennetada mitmeid tõsiseid ja ühiskonna jaoks kulukaid sotsiaalseid probleeme,” ütles Solman.
Lisaks Riina Solmanile valiti Isamaa naiskogu IREN juhatusse Ulla Preeden, Marja-Liisa Veiser, Janika Gedvil, Piret Maasik, Lea Nilson, Ela Tomson, Anne Eenpalu, Katrin Heele Anderson.
Isamaa Naiskogu IREN toetab perelepituse pakkumist riikliku teenusena
Isamaa Naiskogu IREN peab oluliseks perelepituse ehk vanemluslepituse riiklikku süsteemi väljatöötamist ning teenuse pakkumist peredele riigi poolt tasuta.
Perelepituse puhul ei räägi me ainult Eesti rahva vaimsest tervisest, vaid meie laste tulevikust ja lapsevanemate probleemide lahendamise oskusest ning Eesti tulevikuühiskonnast. Paljud meie abieludest paraku lahutatakse ning üles kerkinud laste edasist elukorraldust puudutavad küsimused põhjustavad kõigile osapooltele pingeid. Kohtumenetluse asemel perelepitusteenuse kasutamine on andnud positiivse tulemuse mitmetes eri riikides ning selle tulemuslikkust on rõhutanud ka Eesti Perelepitajate Ühing.
Perelepitus ei ole lahku läinud paaride taas kokku viimise teenus, vaid vaidlevate lapsevanemate kokkuleppele jõudmise toetamine, lapse edasist elukorraldust puudutavates konkreetsetes küsimustes. Esikohal peavad alati olema lapse huvid ja heaolu, ning selle nimel on vanemad üldjuhul nõus pingutama, et jõuda mõlemale poolele sobiva lahenduseni.
Isamaa naiskogu IREN rõhutab, et nii riigi, kui omavalitsuste vaatest on ennetus alati kuluefektiivsem kui tagajärgedega tegelemine, sest teisesed sekkumised on kordades kallimad.
Perelepituse keskmes on head ja turvalised peresuhted. Selle vundamendi puudumisest saavad alguse paljud tõsised ja ühiskonna jaoks kulukad sotsiaalsed probleemid. See, kui hästi toimivad perekonnad ja kuidas saavad oma rollis hakkama lapsevanemad, määrab suuresti ära, kuidas me toimime ühiskonnana. Lisaks aitab kohtumenetluse asemel perelepitajate kaasamine kokku hoida kohtute aega ja tööjõudu. Ka paaridele on kohtus käimine sageli liialt kulukas ja aeganõudev.
Isamaa naiskogu hinnangul tuleb perelepituse juures arvestada 2018. aastast jõustunud Euroopa Nõukogu naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni nõuetega, mille kohaselt on keelustatud kõigi vägivalla vormide puhul kohustuslik kohtuväline alternatiivne vaidluste lahendamine, sealhulgas vahendamine ja perelepitus [art 48]. Teenuse pakkumisel on oluline tagada mõlema poole turvalisus ja laste heaolu.
