Isamaa ministrid Riina Solman, Urmas Reinsalu ja Raivo Aeg väljandasid oma mõistmatust ja rahulolematust prokuröri taotluse osas lõpetada “avaliku huvi puudumisel” oportuniteediga Mary Krossi kriminaalasi.
Rahvastikuminister Riina Solman kirjutas oma sotsiaalmeedia kontol järgmiselt:
“Täna hommikul jahmatas mind uudis, mille järgi Mary Krossi kriminaalasi avaliku huvi puudumisel lõpetatakse. Vabariigi valitsuse ministrina ei saa ega taha ma kuidagi võimude lahususe põhimõtet rikkuda, aga “avaliku huvi puudumine” selle juhtumi suhtes on minu kui kodaniku jaoks arusaamatu.
Selle infooperatsiooni vale levis kiirelt sotsiaalmeedias ja vallutas ajalehed. Veel enam, see määris meid ka välismeedias. Vabariigi valitsuse ministrid andsid oma karme moraalseid hinnanguid väljamõeldud juhtumile. Selle väljamõeldise eesmärk oli mustata eesti inimesi ja määrida meile kaela võõraviha ning ajada meid omavahel tülli, võib-olla lootis keegi sellest saada kasu varsti saabuvatel Riigikogu valimistel. See oli häbiväärne ja kuri tegu, mis ei ole mitte millegagi õigustatav.
Nagu uudisest aru saada on Mary Kross valetamise ka omaks võtnud ja maksab 3000 eurot trahvi, aga see, et “puudub avalik huvi” mulle pähe ei mahu. Seda juhtumit avalikkus unustada ei tohiks. Eesti riigi maine kahjustamisse ei tohiks kergekäeliselt suhtuda.”
Kriitiline oli ka välisminister Urmas Reinsalu, kes ütles, et ei mõista neid argumente, millega prokurör oma taotlust avalikkusele põhjendas.Reinsalu sõnul lähtub avaliku huvi mõõde selle juhtumi kontekstis ennekõike sellest, mis oli selle süüteo tähtsus ja motiiv.
“Kui seda tüüpi süüteod jäävad üldmenetluses karistamata ja võivad korduda, on see ühiskonnas oht. Me näeme, et vande all antud valeütluste arv on olnud kasvav ja see on tõsine probleem,” ütles Reinsalu.
Reinsalu sõnul tuleb küsida, mis on sellise ühiskonna sidusust lõhkuda üritava tegevuse motiiv. “Siin prokurör lasi märgist kõvasti mööda. Ta jättis selle motiivi, miks siis vande all valeütlusi anti, välja selgitamata. Kui see motiiv oli see, et ühiskonna sidusust lõhkuda, siis minu hinnangul on see karistusseadustiku mõttes tõlgendatav madala ajendina. Ja see on karistuse puhul raskendav asjaolu, mitte kergendav või võimalikust karistusest vabastav asjaolu,” rääkis Reinsalu.
Justiitsminister Raivo Aeg ütles, et kohus on teinud oma töö ja andnud oma hinnangu ning seda tuleb austada. “Seejuures usun, et see oli siiski ka laiema ühiskondliku mõjuga juhtum, selle teo eesmärk oli enne valmimisi mõjutada avalikku arvamust ja selle kaudu tegelikult ka valimistulemusi,” lisas Aeg.
“Minu meelest oli see alatu ja poliitilises võitluses selliseid võtteid kasutada ei tohiks,” andis Aeg oma hinnangu.
Kokkuvõtteks,kuidas seista raskustega silmitsi,kasvatada endas paindlikkust ja sitkust ning leida rõõmu,et liikuda pärast elu paratamatuid tagasilööke ikka edasi.
Sitkus ammutab jõudu nii sügavalt sisimas kui ka ümbritsevate inimeste toetusest.
Me ju kuulume väljapääsmatusse ühisesse võrgustikku,mis on sõlmunud üheks saatuserüüks.Kõik,mis mõjutab otseselt ühte,mõjutab kaudselt kõiki !
Õigussüsteemi vigade tõttu saaks nõuda rangemat taustakontrolli n.n.erakonna-.ringkonna õigusteenistuse poolt,mis on ka üsna levinud Ameerikas.
Looduskatastroofidega silmitsi olles,või väärteomenetluste kallutatus vajab erakonna õigusteenistuse algatust, pakub välja lahendusi ja räägib probleemist suurkogul,kuhu tulevad kokku tuhanded.
Tugevatel kogukondadel on tugevad sotsiaalsed sidemed – inimestevahelised suhted,rühmadevahelised seosed,sidemed kohalike liidritega.
Kogukonna iseorganiseerimine kindlustab korra ja valitsemine toimub ühiselt.
Teinekord on ühist sitkust tarvis ebaõiglaste kultuuritraditsioonide vastu võitlemiseks või tugevdada kogukonna suutlikkust toetada kaitsetumaid rühmi.
Kõigi eelpool nimetatuga olen Viljandi linnas kokkupuutunud,nii sotsiaaltasandil kui poliitilisel,kus olin kindel,et juba on tekkinud vajadus uute muudatuste järgi,kus üheskoos püütakse tugevaks saada.
Et pärast ebaõnnestumisi taastuda,tuleb ebaõnnestumisest õppida.Enamasti seda küll teatakse,ent seda lihtsalt ei tehta.Ollakse liiga ebakindlad,et tunnistada vigu endale,või liiga uhked,et tunnistada vigu teistele.Avameelse tunnistuse asemel asutakse kaitsepositsioonile ja vaikitakse.
Tugev organisatsioon aitab inimestel neist reaktsioonidest lahti saada ja loob kultuuri,kus inimesi julgustatakse oma väärsamme ja kahetsusi tunnistama.Enamikel juhtudel kahetsetakse tegemata jätmist,mitte tegu,mis ebaõnnestus.Kui vigadest saab julgelt rääkida,siis tunnistatakse eksimusi sagedamini ja neid tehakse harvemini.
Tüüpilises töökultuuris aga pigem tõstatakse esile edusamme ja varjatakse ebaõnnestumisi.
Meeskonnad,kus peetakse tähtsaks ebaõnnestumisest õppimist,toimivad edukalt kui need,kus seda ei tehta.Sel juhul saab leida mooduse,kuidas ise õppida.
Me peame endale teadvustama, et Eestis on juhtinud õigussüsteemi ainult NLKP-lastest 1993 aastal komplekteeritud Riigikogus ja selle pärijaskond. Selliselt õigussüsteemilt, ilma reformimata, ongi raske õiglust või kompetentsust oodata. Kaitstakse “omasid”, nagu elaksime breznevismis. Sülitatakse rahva õiglustundele ja antakse rahvale märku, kus on selle koht. Omale määratakse eripensionid. Krossi juhtum oli vihakuritegu, kus raha ja võim püüdis süütuid süüdi lavastada ja riigi mainet kahjustada. Olles julgustust ja eeskuju rüübanud 03.09.2015 toimepandud samalaadsest provokatsioonist Vao pagulaskeskuse seinale lõkke tegemise näol, kus siseministrite Pevkuri ja Anvelti alluvad uurisid asja kahtlasel viisil “tupikusse” ja summutasid uurimise, lootis ilmselt – et ka seekord uurimine ei päädi ja tema vihakuritegu saavutab eesmärgid. Minu arvamus asjast Isamaa liikmena on, et Isamaa peaks Raivo Aegi justiitsministri kohalt tagasi kutsuma. Aeg kahjustab Isamaa mainet.