Isamaa avalikustas eesti keele kaitse plaani Tallinnas

Täna toimunud Isamaa Tallinna piirkonna konverentsil tutvustati Tallinna eesti keele kaitse plaani, eesti keele kaitse ja arengu eest vastutava abilinnapea kandidaati Mart Rannutit ja moodustatud Tallinna eesti keele kaitse nõukogu liikmeid.

Isamaa eesti keele kaitse plaan näeb ette Tallinna haridusameti kujundamist haridus- ja keeleametiks  ning abilinnapea kohta, kelle ülesandeks on ettenähtud plaan ellu viia. Selleks abilinnapea kandidaadiks on keeleteadlane ja endine keeleameti juht Mart Rannut, kes kandideerib Mustamäel.

„Tänane segregatsiooni taastootev haridussüsteem on Eesti üks suurimaid valukohti. Juba käesoleval aastal tuleb Tallinna Linnavolikogule esitada konkreetne rakenduskava venekeelsete koolide ja lasteaedade üleminekuks eestikeelsele õppele,“ ütles eesti keele abilinnapea kandidaat Rannut. Lisaks tuleb tema sõnul võtta erilise tähelepanu alla linnasutuste ja koolide juhid, kes vilistavad keeleseaduses kehtestatud nõuetele ja eesti keele oskusele.

Tallinna linnapeakandidaadi Urmas Reinsalu sõnul on Isamaal pakkuda selge visioon, kuidas tagada, et Tallinn oleks eestikeelne ja eestimeelne linn. „Meie poolt välja pakutud meetmed ja sammud ei puuduta ainuüksi haridusvaldkonda, vaid tervet linnaruumi. Selleks oleme kokku kutsunud eraldi Tallinna eesti keele kaitse ja arengu nõukogu, kuhu kuuluvad Mart Rannut, Mihkel Mutt, Tunne Kelam, Sigrid Nuutre, Andres Langemets, Peep Lassmann, Lauri Vahtre ja Mihhail Lotman,” ütles Reinsalu.

ISAMAA EESTI KEELE KAITSE PLAAN TALLINNAS:

• kontrollida ja tagada, et Tallinna haridussüsteemis töötavad inimesed, linnaametnikud ja linna asutuste ja äriühingute töötajad, sh valdavad nõuetekohaselt eesti keelt;
• vabastada koheselt ametist eesti keelt mittevaldavad koolijuhid;
• esitada nelja-aastane tegevuskava Tallinnas elanike eesti keele õppe korraldamise ning riigi kehtestatud keelenõuete järgimise kohta;
• tagada koostöös keeleametiga eesti keele ja eestikeelse õppe nõuete täitmine linna haridusasutustes.
• teha Vabariigi Valitsusele ettepanek kehtestada Tallinnas taksojuhtidele ja teenindajatele B1 tasemel keelenõuded;
• tagada, et linnaruumi avalikud sildid, viidad, välireklaam ja muu teave oleks eestikeelsed või eesti- ja muukeelsed, kus eestikeelne teave on esikohal. Võõrkeele kasutamine ei tohi kahjustada ega piirata eesti keelt.
• esitada volikogule rakenduskava venekeelsete koolide ja lasteaedade üleminekuks eestikeelsele õppele detsembriks 2021;
• tagada, et linna poolt korraldatavad ametlikud pressikonverentsid on eestikeelsed.
• Tallinna kultuuritegevuse rahastamisel seada eraldi eesmärgiks eestikeelse kultuurivälja kasv Tallinnas. Linnapoolsete toetuste andmisel kolmandatele isikutele võtta arvesse keeleseaduse nõuete täitmist.
• nimetatud tegevuste ellu viimiseks kujundada linna haridusameti haridus- ja keelemetiks ning määrata abilinnapea, kes on vastutav eeltoodud põhimõtete ellu viimise ja rakendamise eest.