Kommenteerides Riigikohtu otsust tunnistada Välismaalaste seadus Põhiseadusega vastuolus olevaks ütles Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder, et ei ole võimalik leppida olukorraga, kus teiste riikide praktikast lähtuvalt hakatakse Eesti perekonna mõistet ümber defineerima.
„Nii nagu Riigikohtu esimees Villu Kõve oma eriarvamuses välja toob ei ole Põhiseaduses sätestatud perekondade kaitse laiendamine samasoolistele paaridele põhjendatud. Nagu me nägime kooseluseaduse vastu võtmise ajal on tegemist küsimusega, mis lõhestab Eesti ühiskonda. Isegi kooseluseaduse autorite otsus töötada välja eraldi kooseluseadus, mitte laiendada abielu samasoolistele paaridele näitab seda, et tegemist ei ole abieluga võrdväärse perekonnasuhtega,“ ütles Seeder.
Seederi sõnul on riikide ajalooline ja kultuuriline taust erinev ning seda tuleb arvestada. „Perekonnamudeli kujundamise ja defineerimise üle peavad otsustama eestlased ise ning seda ei saa teiste riikide kohtupraktikast lihtsalt importida. Kas keegi kujutab ette, et me üritaksime Põhiseaduses sätestatud perekonna kaitse alla võtta mõnes kultuuriruumis levinud polügaamiat või abielusid lastega?“
Lisaks tõi Seeder esile asjaolu, et viimase aja praktika põhjal võib väita, et kohtusüsteem on võtnud endale liiga suured volitused ning asunud sisuliselt täitma seadusandliku võimu ehk Riigikogu rolli. „Riigikohus on varasemalt leidnud, et Eesti riik peab välismaal kooselu sõlminud samasoolisi paare kohtlema võrdväärselt Eestis abielu sõlminud paaridega. Nüüd viitab Riigikohus enda varasemale otsusele ja ütleb, et seetõttu on välismaalaste seadus Põhiseadusega vastuolus. Seadusloome ja seaduste mõtestamine on ennekõike Riigikogu ülesanne ning minu hinnangul seavad sellised kohtuotsused ohtu seadusandliku võimu ja kohtuvõimuvahelise tasakaalu.“
Riigikohtu üldkogu tunnistas reedel põhiseadusvastaseks ja kehtetuks välismaalaste seaduse selle osa, mis välistab tähtajalise elamisloa andmise Eesti kodaniku samast soost registreeritud elukaaslasele Eestis pereelu elamiseks.
Selline väljend, nagu “kohtulik aktiivsus,” on võrreldav sellega, kui varastamist nimetatakse erastamiseks või ärandamiseks. Justiitsministri ametikoht on jätkuvalt Isamaa käes ja esimese astme kuritegu on teadlikult ja tahtlikult seadustega täielikus vastuolus oleva kohtuotsuse tegemine. See,millest loos juttu. Sanktsioonid on Karistusseadustikus samuti üles tähendatud. Rahvas ootab sellele “kohtulikule aktiivsusele” juba pikki aastaid ometi kord lõppu. Olge Põhiseadusele ustavad!