Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide valitsuse maksusõda oma rahva ja ettevõtete vastu toimub olukorras, kus Eestis on Euroopa suurim majanduskriis, suurim inflatsioon ja hinnatõus, kallis elekter ja suured toimetulekuraskused.
Maksutõusud, aktsiiside ja lõivude tõstmine ning uued maksud on Kallase-Võrklaeva valitsuse “imerohi” Eesti rahanduse korrastamiseks ja majanduse konkurentsivõime suurendamiseks. Esmalt tekitab valitsus väljamõeldud “maksuküüru” kaotamisega riigile kahju umbes 400 miljonit eurot aastas ja siis asub seda riigieelarve auku lappima automaksu läbisurumisega, mis on minu arvates täiesti ebamõistlik ja ebaõiglane.
Rahandusminister Mart Võrklaeva arusaam, et automaks soosib maal elavaid inimesi linlastega võrreldes, sest maks ei sõltu läbisõidust, aga linnas elaval inimesel on see tavaliselt väiksem, on täiesti äraspidine. Maal elaval inimesel pole enamasti valida, kas olla autoomanik või mitte. Auto on enamasti vältimatult vajalik. Ka riigile (maksumaksjale) on kasulik (ehk siis odavam), kui inimesed ostavad auto ja võtavad isiklikud transpordikulud sellega enda kanda, sest ühistranspordi korraldamine hajaasustuses on väga kulukas ega rahulda inimeste vajadusi. Enamasti vajab maainimene ka teeoludest tulenevalt suurema võimsusega autot. Nüüd karistatakse inimesi lisaks transpordi sundkulutusele veel uue maksuga.
Reformierakond korrutab aga katkise plaadina, et kõik toetused ja soodustused peavad olema vajaduspõhised. Eesti 200 jutustab personaalsest riigist ning tahab selle arusaamatu pika plaani elluviimiseks võtta laenu ja kulutada sadu miljoneid eurosid. Sotsiaaldemokraadid räägivad sotsiaalsest õiglusest ja nõrgemate aitamisest.
Kõik valitsuserakonnad valetavad
Lasterikkad pered vajavad suuremat autot või lausa kahte autot, et eri vanuses ja erinevate huvidega laste logistikat korraldada. Ka need pered võtavad suuremad kulutused enda kanda, aga nüüd lajatab valitsuskoalitsioon automaksuga kõigile ühtemoodi, erisusi ja tegelikke vajadusi arvestamata. Kõik koalitsioonierakonnad lubasid enne valimisi lastetoetuste tõstmist. Pärast valimisi need lubadused unustati ning asuti lasterikaste perede toetusi vähendama ja kaotati lastega perede tulumaksusoodustused.
Mõistusevastaselt koheldakse selle sammuga ka kultuuri ja sporti. Võistlusautod maksustatakse samaväärselt teiste autodega, kuigi nende omanikud ja nendega võistlejad on rahaliselt meeletult panustanud ning neid autosid ei kasutata tavaliikluses. Ka vanaautode omanikud ja taastajad saavad püsiva automaksuga karistatud, kuigi nad osalevad vaid paaril-kolmel korral aastas mõnel näitusele väljasõidul.
Ühe “leevendusena” arutatakse võimalust, et vanaautode omanikud võiksid hakata kultuuriministeeriumi kaudu automaksu tagasi taotlema. No see oleks nüüd küll kilplaslik. Kõigepealt maksustatakse, siis taotletakse, seejärel ametnikud otsustavad ning lõpuks makstakse automaks tagasi. Nii seda personaalset riiki 200 miljoni euro eest ehitatakse, bürokraatiat kasvatatakse ning erakapitali investeerimist kultuuri ja sporti “soodustataksegi”?!
Armu ei anta ka eakatele ja puudega inimestele. Kui eakad autoomanikud kasutavad autot harva ja läbisõit on väike, siis leevendust see ei võimalda ja seaduses ettenähtud maksuvabastusest jääb välja 99 protsenti raske või sügava puudega inimestest.
Automaksu puhul on sisuliselt tegemist ka tagasiulatuva maksustamisega, sest omanikud, kes soetasid auto enne automaksu kehtestamist, ei osanud arvestada sellise lisakulutusega. Õiglasem ja ausam oleks sellisel juhul kehtestada maks nendele autodele, mis kantakse registrisse alles pärast automaksu jõustumist.
Segasest automaksust ja valitsuse selgitustest pole praegu võimalik aru saada, kas see on keskkonnamaks, mõeldud eelarve täitmiseks, inimeste käitumise suunamiseks või millekski hoopis muuks. Automaksu toetajate ja valitsuse segased ja eluvõõrad unistused ei täitu. Kahju, et ignoreeritakse ka ligi 80 000 inimest, kes andsid allkirja selle kilplasliku maksu kehtestamise vastu.
Lõpetuseks aga veel kord paar sõna valedest. Eesti 200 lubas enne valimisi ja kirjutas lausa oma valimisprogrammi, et tema automaksu ei kehtesta. Reformierakond lubas Eesti inimesi säästa varamaksudest ja sotsiaaldemokraadid rääkisid riigikaitsemaksust. Mulle jääb nüüd küll arusaamatuks, kuidas praegune valitsuskoalitsioon selliste valedega ühiskonnas usaldust ja kaitsetahet ning maksutõusude ja uute maksudega rahva jõukust kasvatab. Selline maksusõda ei vääri küünlaid ning veel oleks võimalus sellest üldse loobuda.
Ilmunud 21. veebruaril 2024 ajalehes Sakala
https://sakala.postimees.ee/7964737/helir-valdor-seeder-automaksusoda-ei-vaari-kuunlaid-ning-veel-oleks-voimalik-sellest-loobuda
