Aasta IRENi ühe nominendina tunnustati möödunud nädala laupäeval Isamaa Perede Ühenduse ja Harju piirkonna aseesimeest Gerli Lehet, kes tunneb heameelt, et lasterikkus ühiskonnas järjest enam väärtustatud on. „Seda suuresti lasterikaste perede huvikaitse eest seisvate organisatsioonide töö tulemusel, kui ka varasema valitsuse rahvastikuministri intensiivse töö tõttu,“ lisab ta.
Isamaa Erakonda astus noor tegus naisterahvas 2017. aastal, vahetult enne KOV valimisi. „Paaril varasemal aastal olin olnud Isamaa toetajaliige. IRENiga liitusin ma Riina Solmani kutsel 2020 alguses,“ meenutas Gerli.
Naiskogu IREN kõnetas teda oma aktiivsuse, algatusvõime ja tegususega. „IRENis liidab naisi soov teha poliitikat ja kujundada Eestist peresõbralik riik, kus on hea elada, lapsi saada ja väärikalt vananeda. IRENi aasta on täis erinevaid tegevusi ja kõik naised on leidnud endale sobiva rolli ja väljundi, mille läbi panustada, et luua soovitud muutusi ühiskonnas.“
Samuti märkis Gerli, et tal oli rõõm olla IRENis, kui sündis uus traditsioon valida Isamaa aasta ema ja isa. Riina Solmaniga koostöös sai valmis tehtud statuut, mõeldu milliste kriteeriumide alusel saavad silmapaistvad lasterikka pere vanemad välja valitud ja tunnustatud 10 000 euroga.
„Aasta ema ja isa valimiste käigus oleme tutvunud ja leidnud palju tegusaid ja ühiskonnale eeskujuks olevaid lasterikkaid peresid. Mul on hea meel, et järjest enam märkavad inimesed enda ümber lasterikkaid lapsevanemaid, kes panustavad oma pere kõrvalt ka aktiivselt poliitikasse või on muul viisil aktiivsed kodanikud,“ lisas ta.
IRENi tegus naiskond seisab jätkuvalt perepoliitika teemade eest. Jätkusuutlik rahvastiku- ja perepoliitika hõlmab tegevusi peresõbraliku, sündimust, laste heaolu ning lasterikkust toetava keskkonna kujundamiseks ning püsivate pere- ja paarisuhete ning vanemluse toetamiseks. Just nende teemade pildis hoidmisel on IRENi naistel Gerli sõnul kandev roll poliitikas. „Perepoliitika teemadega tegelemine, mis tagaks sündimuse kasvu ja Eesti kestlikusse vajab senisest enam koostööd erinevate poliitikavaldkondade vahel.“
Eestis on Gerli hinnangul võrdlemisi head väljavaated sündimuse kasvuks, sest keskmine soovitud laste arv ületab oluliselt saadud laste arvu. Naiste puhul on soovitud keskmiseks laste arvuks 2,59 ja meeste puhul 2,5, mis on üks Euroopa paremaid näitajaid, sarnanedes Põhjamaade, Läti ja Iirimaaga. „See asjaolu annab lootust, et sündimust toetava perepoliitika abil on Eestis võimalik jõuda järelkasvu tagava sündimuseni või selle lähedale.“
Riigi roll perepoliitika järjepideval tegemisel ja väärtustamisel on tema sõnul väga oluline ja seda just Eesti rahva kestlikkuse vaates. Selleks, et toetada perede jätkusuutlikkust, sündimuse kasvu, turvaliste peresuhete kasvu ja perede heaolu ning huvikaitset, on vaja aga tagada kolmanda sektori organisatsioonidele, kes sellele kaasa aitavad, järjepidev rahastus.
„Oluline on toetada ka organisatsioonide koostööd ning huvikaitset lasterikaste peredele olulistel teemadel, koguda ja vahendada asjakohast teavet, korraldada valdkonna koolitustegevust ja avalikke üritusi ehk teavitustegevusi, viia läbi uuringuid ja teostada analüüse.“
„Tänan IRENi naisi märkamast ja tunnustamast, kuid meie seas on palju teisigi tublisid naisi, kes ühises koostöös on panustanud ettevõtmistesse ja vääriksid kindlasti tunnustust,“ lisab ta.
