Euroopa Liidu juhid jõudsid teisipäeval kokkuleppele ühenduse tippametikohtade jaotuses. Kolm päeva kestnud kõneluste järel nimetati Saksa kaitseminister Ursula von der Leyen järgmiseks viieks aastaks Jean-Claude Junckeri asemel Euroopa Komisjoni presidendiks.
Juhul kui von der Leyen ametisse kinnitatakse seisab ta silmitsi mitmete väljakutsetega, mille hulka kuuluvad näiteks Brexit aga ka kliimapoliitika.
Euroopa Keskpanga presidendi koht läheb endisele Prantsuse rahandusministrile ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juhile Christine Lagarde’ile.
60-aastane konservatiiv von der Leyeni kerkis soosikuks pärast seda, kui sotsialist Frans Timmermans ei leidnud paljude teiste riikide toetust. Von der Leyen on kuulunud viimased 14 aastat Saksamaa kantsleri Angela Merkeli valitsusse.
Von der Leyeni nimetamist toetas Prantsuse president Emmanuel Macron ning Ungari, Poola, Tšehhi ja Slovakkia riigijuhid. See päästis von der Leyeni Timmermansi saatusest.
28 liidri kokkuleppe kohaselt võtab Donald Tuskilt Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja ameti üle Belgia peaminister Charles Michel ning Euroopa Liidu välispoliitika juhi koha saab endale Hispaania välisminister Josep Borelli.
Kõik ülejäänud kandidaadid peale Charles Micheli vajavad Euroopa Parlamendi kinnitust ning arvestada tuleb sellega, et mitmed Timmermansi poolehoidjad sotsialistide fraktsioonist on väljendanud oma rahulolematust.
Von der Leyen peaks ametisse asuma 1. novembril ehk päev pärast seda, kui Suurbritannia praeguse seisuga blokist lahkuma peaks. Mõlemad Briti uueks peaministriks pürgijad on lubanud riigi tähtajaks EL-ist välja viia, nii et Komisjoni esimeseks ülesandeks võib saada toimetulek kaootilise leppeta Brexitiga.
Eesti peaministri Jüri Ratase sõnul on kõik valitud suurte kogemustega võimekad euroopameelsed juhid ja tunnevad hästi Euroopa Liidu olulisi teemasid ning sõlmküsimusi.
“Olen kindel, et Ursula von der Leyen moodustab tugevatest volinikest koosneva meeskonna, kes hakkab tegutsema Euroopa Liidu oluliste eesmärkide nimel,” lausus peaminister Ratas.
Pühapäeva alanud 18-tunnised kõnelused katkesid esmaspäeval, kui Visegrádi riigid ja Itaalia, keeldusid Timmermansi toetamast. Tšehhi peaminister Andrej Babiš nimetas teisipäeval tippkohtumisele saabudes pehmemat rändepoliitikat ajava Timmermansi kandidatuuri täiesti vastuvõetamatuks.
Iirimaa, Läti ja Horvaatia vastustasid Timmermansi sest nendega ei konsulteeritud Prantsuse-Saksa plaani osas, mis valmistati ette nädalavahetusel G20 tippkohtumisel Osakas.
Algselt toetas oma aatekaaslast Timmermansi Hispaania peaminister Pedro Sánchez, kuid loobus sellest pärast hommikupoolseid kahepoolseid ja väikestes rühmades kohtumisi.
Tippametikohtade jaotamise muutis keerulisemaks maikuiste Euroopa Parlamendi valimiste järel killustunud EL-i poliitmaastik.
