Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi nihkub Eesti majanduse taastumine aasta teise poolde, kuid tuleb see-eest hoogsam. Selle üheks põhjuseks on teisest pensionisambast vabanev raha.
Teise poolaasta kiirel majanduskasvul on keskpanga hinnangul kaks allikat: tegevuspiirangute kaotamine ja tarbimise ajutine järsk kasv teisest pensionisambast väljavõetud raha najal, teatas Eesti Pank.
Kriisi seljatamist varem loodetud tempos takistavad uus ja agressiivne haiguspuhang ning selle tõttu kehtestatud piirangud. Piirangute pärast jääb pikemasse surutisse osa teenusmajandusest nagu hotellid, restoranid, turismiteenused, reisijatevedu ja meelelahutus, kes saavad kriisist väljuma hakata alles aasta teises pooles.
Seetõttu nihkub ka majanduse taastumine aasta teise poolde. Majandusolude normaliseerumine langeb ajaliselt lähestikku väljamaksete esimese lainega teisest penisonisambast.
Esimese lainega võetakse teisest sambast välja rohkem raha, kui seni arvati, sest vastupidiselt ootustele lahkuvad esimeses laines keskmisest suurema pensionisäästuga inimesed, seisab keskpanga prognoosis.
Seetõttu on teisest sambast väljavõetav keskmine summa esimeses laines märksa suurem, kui seni arvatud. Hüppeliselt suurenev majapidamiste kasutatav tulu kajastub ka suuremates tarbimiskulutustes ning see annab majandusele teisel poolaastal ajutise tugeva tõuke.
Kuna esimesel poolaastal on olud jätkuvalt keerulised, kujuneb selle aasta majanduskasvuks keskpanga hinnangul 2,7 protsenti, kuid 2022. aastal kerkib majanduskasv 5 protsendini.
Tööstussektor ja kaubaeksport, mis on seotud rahvusvaheliste kaubaturgudega, kannatavad koroonapiirangute tõttu vähem. Rahvusvaheline nõudlus tööstustoodangu järele ja üleilmne kaubavahetus on juba jõudnud üle kriisieelse taseme, mis pakub ka Eesti eksportivatele harudele kasvuvõimalusi.
Nagu eelmiselgi aastal, on majanduse laiapõhjalisem taastumine suures osas seotud sisenõudlust takistavate piirangute eemaldamisega. Kuna pandeemia kulg ja selle tõttu kehtestatavad piirangud on raskesti ennustatavad, jääb majanduse väljavaatega seotud ebakindlus siiski endiselt väga suureks, leiab keskpank.
Sellekevadine pandeemialaine suurendab töötust vähe, kuid pikaajalise töötuse oht kasvab. Tööpuudus tõuseb kriisi pikenemise tõttu, ent mitte nii palju kui eelmisel kevadel.
Piirangute karmistamine pärsib paljude valdkondade tegutsemisvõimalusi ja vähendab nõudlust tööjõu järele, kuid näiteks turism ja sellega seotud valdkonnad olid niigi madalseisus ja korrektuurid hõives on suurel määral juba toimunud. Samas võivad kriisi venimine ja turismihooaja ebaõnnestumine suurendada pikaajalist töötust.
Kriisi mõju palkadele on keskpanga andmetel olnud tagasihoidlik. Palgakasv on püsinud kiire, umbes 5 protsendi juures, ja seda tööpuuduse suurenemisest hoolimata. Palgad on suurenenud enamikes majandusharudes, ka nendes, kus hõive on kahanenud.
Seetõttu on majapidamistel olnud võimalik rohkem säästa ja hoiuseid on kuiselt lisandunud kaks korda enam kui enne kriisi. Kiiresti on kasvanud ka ettevõtete hoiused, mis näitab, et surve palkade langetamiseks püsib tõenäoliselt väike.
