Eesti Energia koondab aasta lõpuks kokku 324 töökohta, mida on algselt planeeritust oluliselt vähem.
Samas loob Eesti Energia varahaldusüksusesse aasta lõpuks juurde 126 uut ametikohta, teatas riigifirma. Nendest kuni 40 saavad täita koondatud töökohtadel töötanud spetsialistid.
Kõikide lahkuvate inimeste abistamiseks teeb Eesti Energia aktiivset koostööd töötukassa ja haridusasutustega. Lahkuvate töötajate abistamiseks loob Eesti Energia fondi, mille mahuks on 2,5 miljonit eurot.
“Augusti keskel väljendas Eesti Energia omanik ootust, et Eestile oleks 2023. aastani tagatud 1000 megavatti elektritootmisvõimsust. Selle võimsusega suudame tagada, et Eestis on igal ajal piisavalt tootmisvõimekust keskmise elektritarbimise katmiseks. Omaniku selge ootus säilitab töökohti ning muudab sujuvamaks ülemineku efektiivsele elektri, õli ja gaasi koostootmisele. Võtame kasutusele töökorralduse, mis võimaldab meil vajadusel jaamu kiiresti täisvõimsusele koormata,” ütles Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter.
Enefit Kaevandustes kaotatakse 225 töökohta, Enefit Energiatootmises 76 ning hooldus- ja remonditöid osutavas Enefit Solutionsis 63 töökohta. Samas kuni 40 inimesele, kelle senine töökoht kaob, pakutakse ettevõtte sees uut tööd seoses Enefit Solutionsi hankevõiduga Narva elektrijaamade katelde ja turbiinide hooldus- ning remonditeenust osutamisel.
Kaovad nii oskustööliste, spetsialistide kui ka juhtide töökohad. Otsus vähendada töökohti võimaldab Eesti Energia suurenergeetika ettevõtetel järk-järgult täistööajale üle minna ning hiljemalt novembriks on taas täiskohaga tööl kõik osalisele tööajale suunatud töötajad.
“Oleme lahkuvate inimeste peale mõelnud ja aitame nii palju kui võimalik kaasa, et inimesed hätta ei jääks,” lausus Sutter. “Jagame lahkuvatele töötajatele koos Töötukassaga infot nii piirkonna vabade töökohtade kui ka ümberõppevõimaluste kohta. Koos Virumaa kolledžiga pakume võimalust ka täiendõppeks,” selgitas Sutter.
Osa lahkuvatest töötajatest on pensioniealised, kes hakkavad saama riiklikku pensioni. Lahkuvatele kaevanduste ja energiatootmise töötajatele, kel on pensionini jäänud vähem kui 5 aastat, hakkab Eesti Energia maksma ettevõttepensionit summas 365 eurot kuus.
Kaevanduste ja energiatootmise töötajatele, kes ei saa riiklikku ega ettevõttepensioni, pakub Eesti Energia ümberõppestipendiumit summas 440 eurot kuus.
Edaspidi loovad uusi töökohti Eesti Energia suurenergeetikaüksustesse vedelkütuste tootmisega seotud arendused. Eesti Energia plaanib käesoleval aastal jõuda uue õlitehase investeerimisotsuseni ning 2021. aastal õlitootjate ühise eelrafineerimistehase investeerimisotsuseni. Mõlemad investeerimisobjektid loovad ehitusperioodil kokku paar tuhat otsest töökohta ning pärast käivitamist sadu uusi töökohti. Samuti aitavad need arendused säilitada tuhandeid töökohti nii kaevandustes kui ka laiemalt Ida-Virumaal.
Kokku annab põlevkivisektor täna otse ja kaudselt tööd rohkem kui 14 000 inimesele. 2018. aastal maksis sektor riigikassasse 122 miljonit eurot. Põlevkivitööstus moodustab riigi SKP-st ligikaudu 4-5 protsenti.
Eesti Energia hoiab omaniku ootuse tagamiseks ehk Eesti keskmise elektritarbimise katmiseks lisaks uuele Auvere elektrijaamale ja kahele renoveeritud energiaplokile valmisolekus ka kahte vanemat filtritega varustatud ja kõikidele keskkonnanõuetele vastavat energiaplokki.
Kui 2018. aastal tootsid suurenergeetika üksused 8,7 teravatt-tundi elektrienergiat, sealhulgas 93 gigavatt-tundi taastuvenergiat, siis tänavuse poolaastaga on suurenergeetika tootnud 2,8 teravatt-tundi elektrienergiat. Samas on kasvanud õli toodang – kui 2018. aastal tootis Eesti Energia esimese kuue kuuga 195 000 tonni põlevkiviõli, siis käesoleva aasta esimese kuue kuuga 218 500 tonni.
