Väljaanne Conservative Global kirjutab et Eesti ja teised baltimaad on olnud koroonaviiruse ohjeldamises edukad. Ülevaatlikus artiklis tuuakse välja tõsiasi, et võrreldes suurte lääneriikidega, on baltikumi koroonasurmade arv miljoni inimese kohta kordades väiksem.
Kui näiteks Ühendkuningriikide nakatunute arv ühe miljoni kohta on 545, siis kõigis baltiriikides on see alla 50 inimese miljoni kohta – kümme korda väiksem. Sealjuures on sarnane parem toimetulek ühendavaks jooneks enamuse endiste idabloki riikide puhul (v.a Venemaa ja Valgevene).
Riigikogu väliskomisjoni liige Raivo Tamm selgitas, et Eestis kasutusele võetud abinõud on sarnased teiste Euroopa riikidega. Tema sõnul on üheks eristavaks asjaoluks see, et maskide kandmist hakati väga kiiresti propageerima – ettepanek, mida näiteks Inglismaal alguses välditi. Lisaks tõi Tamm välja kultuurilised erinevused. Tema sõnul on eestlaste jaoks on 2 meetri järgimine igapäevane tegevus.
Leedu peaministri nõunik Jonas Kairys tõi omalt poolt välja mõned tähelepanuväärsed erisused baltimaade ja Lääne-Euroopa riikide vahel. Näiteks reisivad tema sõnul Baltikumi inimesed vähem ja seetõttu oli ka nakkuse koju toomise oht selle võrra väiksem. Lisaks tõi Kairys välja, et riiklikud keelud ja sätted (nagu koolide ja kaubanduskeskuste sulgemine) viidi baltikumi riikides läbi kohe kui esimesed surmad Euroopas teada olid. Lisaks tõstis ta esile rahvastiku tiheduse: “Siin pole ühtegi üle miljoni elanikuga linna,“ ütles ta.
Läti poliitik ja parlamendi kaitsekomisjoni liige Inese Lībiņa-Egnere, on arvamusel, et lähiajaloos läbi elatud raskused on aidanud baltimaade valmisolekule kaasa. Lisaks tõdes ta, et väiksemad riigid ongi paindlikumad ja võimelised kriisile efektiivsemalt vastama, nagu oli näha 2008nda aasta majanduskriisist. Artikkel lõppeb tõdemusega, et viimase kolmekümne aastaga läbi elatu on endised nõukogude riigid kriisideks palju paremini ette valmistand, kui jõudeelu nautinud lääne suurriigid.
