Tänavuseks Isamaa Aasta Isaks kuulutati EELK Kuressaare koguduse õpetaja, Saarte praostkonna praost, seitsme lapse isa Anti Toplaan. Aunimetus koos rahalise preemiaga 10 000 eurot anti välja Isamaa naiskogu IRENi ja Perede Ühenduse poolt Harjumaal Kuristu Talu miniloomaaias toimunud perepäeval.
Nii kutsumuselt kui ametilt on Anti Toplaan vaimulik. Tänavu täitub tal 30 aastat töötamisest luterliku kiriku koguduse õpetaja ametis, millest 23 aastat on kuulunud järjepidevalt kohalikku linna- ja vallavolikokku.
Mis lisaväärtust on teile isaroll elus juurde andnud?
Arvan, et sügavamas tähenduses inimeseks olemise juurde kuulub lapsevanemaks saamise ja olemise kogemus, mis aitab pöörata pilgu oma soovidelt ja vajadustelt neile, kes sinust sõltuvad ehk väiksematele ja väetimatele. Seega olen saanud paremaks inimeseks. Lapsevanemaks võib saada, aga pikem teekond isana on seotud vanemaks ja isaks kasvamisega, mis algab lapse ootusega aga ei lõppe lapse iseseisvaks saamisega. Isarolli on raske täita, kui sinu kõrval ei ole laste ema ja abikaasat, kellel on laste elus sama oluline ja teisalt laste elus väga ainulaadne koht.
Iga mees, kes on saanud isaks, peaks omama ka isa südant mis on valmis olema pikameelne, armuline ja andestav. Isaks olemine valmistab ette vanaisaks saamist järgmise sugupõlve silmis.
Mida on lapsevanemaks olemine teile õpetanud?
Ennekõike seda, et see mida olen teinud või tegemata jätnud lastele, oled teinud või tegemata jätnud iseendale. Nii nagu lapsed on oma elu jooksul pidevalt kujunemises ja muutuses, on seda ka nii vanemaks olemine kui isadus. Lapsed võivad olla vanemete suurimad kujundajad kes õpetavad neile märkamist, teise eest hoolitsemist ja arvestamist, tuues meis esile ennastsalgava armastuse mida iga laps ootab ja igatseb oma vanematelt osaks saada.
Mis on hea kooselu saladus?
Abielu ja kooselu aluseks on armastus, aga samas ka meie endi otsus. Tsiteerides Apostel Paulust on armastus pika meelega, armastus hellitab, ta ei ole kade, armastus ei kelgi ega hoople, ta ei käitu näotult, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu. Ta ei jäta meelde paha, tal ei ole rõõmu ülekohtust, aga ta rõõmustab tõe üle. Ta lepib kõigega, ta usub kõike, ta loodab kõike, ta talub kõike.
Kas Eesti on täna peresōbralik riik? Mida head võib selles osas esile tuua?
Meie maal on perede heaks palju tehtud, kuid palju on veel teha. Lastetoetustest on palju abi, kuid ühiskond ei väärtusta alati laste kasvamisele pühendunud emasid. Kui nad ei käi tööl, siis puudub neil näiteks haigekassa kindlustus. Laste vaimse tervise olukord on pöördvõrdeline vanemate poolt lastele pühendatud ajaga. Iga lisavõimalus mis väärtustab vanemaks olemist ja lapstele pühendumist, tugevdab nii meie tervist kui ka riiki.
