Vabariigi Valitsus võttis vastu rahvastikuminister Riina Solmani esitatud eelnõu, mis parandab ja täiendab perehüvitiste seadust ning töölepingu seaduse mitmeid sätteid. Muu hulgas taastatakse eelnõuga gümnaasiumi klassi või kutseõppe tasemeõppe lõpetanud alla 19-aastasele keskhariduseta noorele lapsetoetuse maksmine tagasiulatuvalt suvekuude eest, kui ta samal kalendriaastal õpinguid jätkab.
Eelnõu eesmärk on parandada ja täiendada perehüvitiste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise käigus varasemates redaktsioonides esinenud, kuid edaspidise õigusloome käigus ekslikult välja jäänud või mitmeti tõlgendatavate sätete sõnastust. Muudatuste mõjul paraneb õigusselgus ja ühene arusaam isikute õigustest ja kohustustest.
Näiteks taastatakse eelnõuga võimalus maksta lapsetoetust tagasiulatuvalt suvekuude eest 16-19-aastasele lapsele, kes ei ole veel omandanud keskharidust ja kes lõpetab gümnaasiumi klassi või kutseõppe tasemeõppe, kuid kes samal kalendriaastal jätkab õpinguid teises õppeasutuses. Antud säte reguleerib olukordi, kus laps lõpetab klassi või kooli, st omandab vastava kvalifikatsiooni ja saab tunnistuse, mitte ei katkesta ja taasalusta õpinguid.
Solman selgitas, et eelmisel aastal oli Eestis umbes 70 alla 19-aastast keskhariduseta last, kes lõpetasid juunis kutseõppeasutuse ja jätkasid sügisest õpinguid, kuid kellele suvekuude eest peretoetusi ei makstud. „Nendel peredel jäi mitusada eurot lastetoetust saamata. Kui peres oli kolm või enam last, võis saamata jäänud toetuse summa suvekuude eest olla isegi pea 1000 eurot. Selline rahaline kaotus ei ole õiglane tagajärg noore edasiõppimise soovile ning olukord vajas seadusemuudatuse näol lahendamist,“ selgitas Solman.
Kui kutsekoolis tasemeõppes õppiv keskhariduseta noor lõpetab kooli, siis arvatakse ta kooli nimekirjast välja. Kuna laps ei ole suvekuudel enam ühegi kooli nimekirjas, siis kehtiva regulatsiooni sõnastuse järgi lapsetoetust tema eest enam ei maksta. Kui laps otsustab sama aasta sügisel õppida edasi kutsekoolis, näiteks mõnel teisel erialal, siis puudub hetkel seaduslik võimalus toetuse maksmiseks tagasiulatuvalt suvekuude eest. Selline olukord võib omakorda kaasa tuua ka teise peretoetuse, lasterikka pere toetuse maksmise katkemise, ning seada pere majanduslikult ebakindlamasse olukorda.
„Eelnõuga parandame ja täiendame mitmed täna kehtivad seaduse sätted, täpsustades mitmeti tõlgendatavate sätete sõnastust. Olen seda meelt, et seadused peavad olema selged ja üheselt arusaadavad, et inimesed ja ka seaduse rakendajad ei mõistaks seadusega pandud õigusi ja kohustusi valesti,“ ütles Solman.
Eelnõuga muudetakse ka vanemahüvitist puudutavaid sätteid. Alates 1. juulist 2020 saab vanemahüvitise maksmist vastavalt vanema soovile kalendrikuude kaupa peatada ja jätkata kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Muudatustega täpsustatakse, et vanemahüvitist võib peatada ja jätkata alles pärast lapse 70 päeva vanuseks saamist. Eesmärgiks on tagada õigusselgus, et ka emad, kellel ei ole õigust sünnitushüvitisele, saaksid kasutada oma individuaalõigust hüvitisele lapse esimese 70 elupäeva jooksul ning seda õigust ei saaks vanemahüvitise peatamisega hiljem isale üle kanda. Ka seni kehtinud regulatsiooni puhul on sünnitushüvitise õiguseta emadel olnud ainuõigus vanemahüvitisele esimese 70 päeva ulatuses, seda seoses vajadusega tagada naise ja lapse tervisekaitse lapse esimestel elukuudel.
Samuti täpsustatakse eelnõuga töölepingu seaduses toodud isikute ringi, kellel on õigus isapuhkusele. Perehüvitiste seaduse kohaselt on õigus saada isa täiendavat vanemahüvitist lapse isa asemel ka ema abikaasal, lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal. Töölepingu seaduses isapuhkuse õigustatud isikuid täpsustatud ei ole. Kuna aga töö- või teenistussuhtes isikutel on isa täiendava vanemahüvitise taotlemise eelduseks isapuhkusel viibimine, on oluline, et isapuhkusele õigustatud isikute ring oleks kirjas ka töölepinguseaduses.
Töökorraldusliku muudatusena viiakse eelnõuga riiginõuete konsolideeritud haldamise ülesanne Riigi Tugiteenuste Keskusest Maksu- ja Tolliametisse. Tegemist oli Rahandusministeeriumi valitsemisalas tööülesannete ümberkorraldamisest tuleneva seadusemuudatuse vajadusega. Eelnõu kohaselt on kavandatud veel muidki väiksemaid muudatusi, mis on tehnilist laadi ja täpsustavad perehüvitiste seaduse rakendamist.
Rahvastikuminister vastutab rahvastiku- ja perepoliitika kujundamise, üleilmse eestluse edendamise, rahvastikutoimingute koordineerimise, uussisserändajate kohanemise ning usuasjade ja kodanikuühiskonna arengu eest. Rahvastikuministri eesmärgiks on rahva kestlikkus ja areng. Riina Solman on rahvastikuminister alates 29.04.2019
