Vahetult enne holokausti mälestuspäeva algust allkirjastasid Benjamin Netanyahu ja Benny Gantz koalitsioonileppe, mis lõpetas aasta kestnud valitsuskriisi Iisraelis. Vastsed koalitsioonipartnerid olid põhilisteks rivaalideks läbi kolme valimistsükli viimase aasta jooksul. Benny Gantzi kõige olulisemaks valimisteemaks oli vastandumine Netanyahule ja tema võimult tõukamine.
Viimaste valimiste tulemus ei olnud kummalegi peaministri kandidaadile soodne. Gantz sai President Rivlinilt esimesena mandaadi valitsuse moodustamiseks, kuid ette nähtud 28 päeva jooksul ei suutnud ta seda saavutada. Netanyahu ja Gantz palusid koos ajapikendust, kuid antud kaks lisapäeva ei olnud piisavad ja 16. aprillil andis President Reuven Rivlin kolme nädalase mandaadi Knessetile, kes omakorda saab anda võimaluse valitsuse moodustamiseks isikule, kes saavutab parlamendi enamuse toetuse.
Veel ennelõunal läksid rivaalid lahku suutmata detailides kokku leppida. Mitmed meediaväljaanded teatasid, et laiapõhjalise koalitsiooni moodustamine on läbi kukkunud. Täna õhtune kokkulepe tuli seega paljudele suure üllatusena.
Lepiti kokku, et Benjamin Netanyahu ja Benny Gantz jagavad peaministri positsiooni. Esmalt astub ametisse praegune peaminister Netanyahu jättes asepeaministri koha Gantzile. Oktoobris 2021 vahetuvad ametid, ning Peaministri koha võtab üle Benny Gantz. Roteeruma hakkab ka näiteks välisministri koht.
Olulisematest positsioonidest saab Gantzi Sini-Valge earakond ka kaitse-, justiits- ja rahandusministeeriumi juhtimise. Netanyahu juhitav Likud saab enamuse Juriidilise valiku komitees (Judicial Selection Committee), kes määrab ametisse Ülemkohtu liikmeid. See oli oluline Netanyahule isiklikult, kes sai aasta alguses süüdistuse korruptsioonis, mida hakkab kohus arutama esialgse kava kohaselt tänavu mais. Praegu kehtiva korra järgi ei pea peaminister süüdistuse korral tagasi astuma, vaid võib jätkata kuni viimases kohtuastmes süüdi mõistmiseni.
Samuti sai Likud mitmed teised olulised positsioonid valitsuses, mis võimaldavad oma valimislubadusi ellu viia. Kogenud poliitikuna kauples Netanyahu välja Gantzilt ka lubaduse enda alustatud Juudas ja Samaarias asuvate juudiasunduste annekteerimise jätkamiseks, mille detailse kava koostamisega tegeleb hetkel USA – Iisraeli ühine komitee ja mille esialgne tähtaeg on juuli 2020.
Ei ole veel teada, kuidas on koalitsioonilepinguga rahul Yamina, Likudi partnerist paremerakond, kes toetas Netanyahut peaministrina, kuid kes soovib vastloodavas uues valitsuses kolme ministrikohta. Samuti tuleb Netanyahul jagada positsioone ka kahe religioosse ortodoksiparteiga ja erakonna Gesher ainsa valituks osutunud esindajaga, kes viimasel hetkel asus Netanyahut toetama.
Kindlasti on rahulolematud Sini-Valge liidu teised osapooled, kes ei soovinud sellist valitsust ja lahkusid liidust. Samuti on selle vastu Israel Beiteinu (rahvuslik liberaalne erakond) ja Araabia erakondade liit.
Valitsuse moodustamine peab läbima ka Iisraeli parlamendi, Knesseti, hääletuse, mis tõenäoliselt annab sellele piisavalt tugeva mandaadi. Hääletusega saab edasi minna kolmapäeval, pärast holokausti mälestuspäeva
