Tallinna Linnavolikogu Tallinn-Helsingi tunneli toetusrühma esimees Kaido Kukk (Isamaa) ütles tänasel toetusrühma koosolekul linnavolikogus, et Tallinna linn peaks võtma tunnel rajamisel suurema initsiatiivi ja asuma jõuliselt toetama tunneliprojekti. Toetusrühma koosolekul osales Peter Vesterbacka, kes tutvustas Tallinna linnavolikogu liikmetele Tallinn-Helsingi tunneli projekti viimaseid arenguid.
“Selleks, et sellise mastaabiga projekt lõpuks liikuma hakkaks, on vaja teha koostööd kõikide osapoolte vahel. Täna aga tundub, et nii valitsuse kui linnade tasemel ollakse äraootaval seisukohal ja keegi ei ole valmis selgesõnaliselt välja ütlema, et tunnel on lähiaastate selge prioriteet. Siinkohal peaks Tallinn võtma initsiatiivi ja minema poliitiliselt tunneliprojekti taha,” ütles Kukk.
Kuke sõnul ei ole tunneli rajamine olnud kahe linna vahel veel kunagi nii käega katsutav kui täna. “See on harukordne võimalus. Kui me sellest kinni ei haara, siis võime lasta võimalusel käest libiseda ja kaotada kümneid-kümneid aastaid,” ütles Kukk.
Tallinna linnvolikogu aseesimehe Mart Luige (Isamaa) sõnul oleks tunnel 21. sajandi kõige suurem projekt kogu Läänemere piirkonnas. “Tunnelil on tohutu potentsiaal mõlema linna jaoks – selle tulemusena tekiks 2,3 miljoni elanikuga linnastu, sest vahemaa kahe linna vahel väheneks vaid poolele tunnile. Samuti muutuksid Tallinna ja Helsingi lennujaamad sisuliselt üheks, kus oleks üle 25 miljon reisija aastas, mis muudaks selle piirkonna üheks suurimaks,” ütles Luik.
Vesterbacka sõnul on ambitsioonika ajakava kõige suuremaks takistuseks erinevate lubade hankimine ja kooskõlastamine. Selleks on tema sõnul vaja teha palju kooostööd nii Eesti kui Soome tasandil. Ainult erakapitalil põhinevat nii mahukat projekti pole Vesterbacka sõnul tehtud ning see peaks olema eelis, mis aitab tunneli rajmisel aega kokku hoida.
Peter Vesterbacka ja Kustaa Valtoneni ettevõte Finest Bay Area Development Oy ja Touchstone Capital Partners Ltd sõlmisid märtsi alguses 15 miljardi euro suuruse vastastikuste kavatsuste protokolli Soome ja Eesti vahelise tunneli rahastamiseks, mille kohaselt antakse kolmandik rahastusest omakapitalina ning kaks kolmandikku laenuna.
Kõik ideed on toredad, aga eelkõige ootaks majanduslikke arvestusi. Ja kes finantseerib. Arvestades asjaolu, et autotransport (tunnel siis) on tunduvalt kallim ja saastavam kui praamitransport, võib siin tekkida ka rohelise mõtteviisiga inimeste vastuseisu. Samas kui RB teostub, siis on juba soomlaste huvi end sinna taha linkida. Aga millisel viisil, just seda peavad näitama arvutused.