ÜRO keskkonnaassamblee president Siim Kiisler lõpetas reedel Nairobis maailmaorganisatsiooni neljanda keskkonnaassamblee – 2017. aasta detsembris alanud eesistumine päädis keskkonnaministrite kokkuleppele jõudmisega ühekordsete plasttoodete vähendamise osas.
“Kõige enam olen rahul sellega, et minu kaks prioriteeti said keskkonnaministrite ühisesse otsusesse sisse. Esiteks – riigid on valmis märkimisväärselt vähendama ühekordsete plasttoodete kasutamist. See oli siin üks kõige raskemini läbiräägitavamaid teemasid, sest ÜRO-s on 193 riiki ja sugugi mitte kõik ei jaganud meie kõrgeid eesmärke,” ütles Kiisler ning lisas, et kuigi Eesti pakutud lahenduses tuli teha mõningaid järeleandmisi, oli väga suur edusamm saada suured riigid seadma eesmärgiks vähendada ühekordseid plasttooteid aastaks 2030.
Ühtlasi on see esimene üleilmne kokkulepe ühekordsete plasttoodete vähendamise osas. Teine oluline prioriteet Kiisleri jaoks puudutas usaldusväärseid ja võrreldavaid keskkonnaandmeid.
“Kui vaadata, mida kõike tehnoloogia meil täna teha võimaldab, siis tuleb see keskkonna heaks ka tööle panna. Et teha õigeid valikuid ja otsuseid, peavad olema usaldusväärsed faktid ja andmed, mida saab omavahel võrrelda,” selgitas Kiisler.
Kokku võeti Eesti juhitud assambleel vastu 26 otsust, mis on poole rohkem kui eelmisel assambleel. Lisaks ühekordsetele plasttoodetele võeti vastu otsused ka näiteks mereprügi, kemikaalide, merekeskkonna kaitse, toiduraiskamise ja paljude muude oluliste teemade kohta. Samuti läks sisse otsus, et liikmesriigid peavad liikuma ringmajanduse poole keskkonnasõbralikuma tootmise ja tarbimisega.
“Minu 465 presidendipäeva on olnud töised, sisukad ja silmi avavad. Täna saan kergendatult hingata teadmises, et meie delegatsiooni pühendunud töö on vilja kandnud ning kõik keskkonnaministrid on valmis võtma omaks uuendusi ja tegema konkreetseid otsuseid. Eesti ambitsioonikas ja tegevusele suunatud lähenemine kulmineerus senistest konkreetsema ja julgema kokkuleppega,” ütles Kiisler oma presidentuuri kokku võttes.
Keskkonnaminister peab suureks võiduks ka seda, et Eesti esindatus ÜRO keskkonnaprogrammis jätkub ka peale assambleed. Nimelt jätkab keskkonnaministeeriumi nõunik ja ÜRO keskkonnaprogrammi alaline esindaja Ado Lõhmus tööd ka järgmise assamblee ettevalmistustes.
“See on suur au, sest Euroopa Liidu riikidest on büroos esindatud veel vaid Prantsusmaa. Ühtlasi annab see hea võimaluse meie prioriteetsetes teemades – ühekordsete plasttoodete vähendamises ja keskkonnaandmestiku arendamises – järjepidevust hoida,” kommenteeris Kiisler.
Ka assamblee ise oli rekordihõnguline. Kokku osales Nairobis toimunud assambleel ligi 5000 delegaati 173 riigist, nende seas 88 keskkonnaministrit ja viis riigipead.
Võrdlusena osales esimesel, 2014. aastal toimunud keskkonnaassambleel veidi enam kui 1200 delegaati, 2017. aasta omal aga juba 4300.
ÜRO Keskkonnaassamblee on kõrgeim maailma keskkonnaküsimuste otsustamise foorum, mis koguneb igal paaritul aastal Keenias Nairobis. 2017. aasta detsembris valiti Eesti keskkonnaminister ÜRO keskkonnaassamblee presidendiks. Reedel andis Kiisler ameti üle Norra keskkonnaministrile Ola Elvestuenile.
