Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul otsustas Isamaa riigikogu fraktsioon, et Eesti ei peaks liituma ÜRO rändepaktiga, kuna see võib hakata piirama meie iseotsustamise õigust migratsiooni tõkestamisel.
Seederi sõnul on oht, et rändepakt võib muutuda osaks rahvusvahelisest tavaõigusest ja hakata seega piirama riikide pädevust migratsiooni reguleerimisel. Isamaa on seisukohal, et Eestile peab jääma suveräänne otsustusõigus kolmandatest riikidest lähtuva migratsiooni reguleerimisel ja tõkestamisel.
Seeder osundas ka akadeemiku ja rahvusvahelise õiguse eksperdi Lauri Mälksoo hinnangule ja hoiatusele seoses pakti hilisema õigusliku tähendusega ja piirangutele riikide edaspidises tegevuses.
„Me ei tohi pea ees joosta heaks kiitma pakti, mis võib tulevikus piirata meie iseotsustamisõigust migratsiooni vallas,“ ütles Seeder. „ÜROs on mitmeid akte, millega Eesti pole ühinenud oma rahvuslikest huvidest lähtudes. Võimalik mitteliitumine pole seetõttu mingi pretsedent, “ rõhutas Seeder.
ÜRO globaalse ränderaamistiku kokkulepe põhineb arusaamal, et kogu maailm peab tegema koostööd, kui praegusi ja tulevasi massilisi rändevooge tahetakse juhtida humaansel viisil, võttes samas arvesse riikide suveräänsuse väärtused. teatel võtab kokkulepe tervikuna arvesse „riikide ja kogukondade õigustatud mured” ja selle, et rände tagajärjed erinevatele riikidele ja regioonidele võivad erineda vastavalt nende demograafilisele, majanduslikule, ühiskondlikule ja keskkonnaalasele olukorrale.
Need kinnitused ja see, et raamistik ei ole õiguslikult siduv, ei ole olnud piisavad, et veenda mitmeid liikmesriike, kes on teatanud, et ei allkirjasta seda.
Nende riikide valitsused on esitanud mitmeid vastuväiteid, öeldes muu hulgas, et raamistik ajab omavahel segamini varjupaigataotlejate ja majandusmigrantide õigused.
Oma puudumisest kokkuleppe allkirjastamiselt on teatanud Austria, Austraalia, Horvaatia, Ungari ja Poola. Austria liidukantsler Sebastian Kurz on öelnud, et raamistik vähendab Austria suveräänsust ja ajab omavahel segamini seadusliku ja ebaseadusliku sisserände ning tööpõhise ja humanitaarsisserände.
