Kui avada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste register, selgub, et lood õigusliku järjepidevusega on kehvad ning okupatsiooni põlistavad, kirjutab notar
Suurima fopaaga riigi juubeliaastal sai hakkama kultuuriministeerium, kes kutsus kevadel kõiki endisi kolleege tähistama ministeeriumi 65. sünnipäeva. Meedia kajastas seda elavalt. Justiitsminister Urmas Reinsalu protestis sotsiaalmeedias, et kindral Ponomarenko juhitud NSVLi kultuuriministeeriumi loomist ei peaks meie Eesti Vabariigis tähistama, sest sellel puudub õiguslik järjepidevus meie riigiga. Kahjuks ilutseb ka praegu ministeeriumi kodulehel info, et on asutatud 27.04.1953.
Suurimad nõukogude aja sünnimärgid elavad meie hinges. Ma ei räägi kohati esile kerkivast «küll vene ajal oli hea elu» nostalgiast, vaid sellest, kuidas eestlastest on kujunenud üks maailma kõige ateistlikum rahvas. Sellest hoolimata tormas rahvas vaatama Rooma paavsti, sest Jeesus Kristus on ju superstaar! Nõukogude võim saavutas selle, et suutis põlvkondi kirikust eemale tõrjuda ning meie isad ja emad ei ole meid kasvatanud kristlike traditsioonide vaimus. Kuigi 70 protsenti eestlastest leiab, et Euroopa kultuuriruum rajaneb kristlusel, ei leia me ühiskonnas sidusaineks oleva religiooniga enam sidet. Ei ole au ega häbi. Leeriõpetusel ja ristivanematel rajanev (hoolekande) süsteem on asendunud esoteerikaõpetuse ja riigi abile lootmisega. Nimetagem seda nõukogude võimu tekitatud korvamatuks hingekahjuks, mida pole võimalik isegi Venemaalt sisse nõuda.
Loe täispikka lugu Postimehest
Kevadel ilmus Kaitseliidu foorumis artikkel, Vabadussõja mälestusmärk on jäetud hooldamata. Vaatasin kultuurimälestiste registrist järgi, et mälestusmärk on rajatud okupatsiooniajal punase Viljandi kütipolgu langenutele. Kultuuriministeerium on monumendi aga nimetanud Vabadussõja monumendiks! Mis teil seal valitsuses toimub, puudub igasugune kontroll ametnike üle?