Kalle Muuli kirjutab sel nädalal Eesti Uudistes, kuidas kolm kümnendit tagasi sündis Molotov-Ribbentropi pakti (MRP) salaprotokolli avalikustamise nõudmisest Hirvepargi miiting ja sealt edasi Nõukogude Liidu esimene demokraatlik partei ERSP. Esimeses osas meenutame, kes ja kuidas korraldas Hirvepargi miitingu 31 aastat tagasi.
Isamaa eelkäija, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) ei tekkinud 1988. aasta 20. augustil tühjale kohale. Kremlist valla päästetud perestroika ja glasnosti järellainetuses oli Eestit 1987. aasta kevadel vapustanud fosforiidisõda. Vormiliselt võideldi selles sõjas looduse reostamise vastu, tegelikult käis võitlus eesti rahva ellujäämise nimel.
Looduskaitse oli lihtsalt üks väheseid võimalusi võimude omavoli ja hoolimatuse vastu avalikult välja astuda, ilma et sind vangi pandaks. Fosforiidikaevanduste rajamine Toolsesse ja Kabalasse oleks tähendanud ka kümnete tuhandete vene tööliste toomist Eestisse. Väljasuremisohus rahva jaoks oli kodupaiga kaitsmine elu ja surma küsimus.
MRPst rääkimine oli kuritegu
Kui luuletaja Hando Runnel süüdistas 1987. aasta kevadel Tartu ülikooli tudengite aulakoosolekul ENSV juhte koloniaalpoliitikas, siis oli see erakordne julgustükk.
Kõige tähtsamast, okupatsioonist ja Eesti okupeerimisele teed rajanud Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokollistpolnud võimalik veel avalikult rääkida. See oli kuritegu, millele vältimatult järgnes vanglakaristus.
Sellest hoolimata asutasid endised poliitvangid Tiit Madisson, Lagle Parek, Heiki Ahonen ja Mati Kiirend ning Ilse Heinsalu, Jan Kõrbja Jüri Mikk 15. augustil 1987 Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupi (MRP-AEG) ja taotlesid Tallinna linnavalitsuselt luba korraldada MRP sõlmimise 48. aastapäeval, 23. augustil 1987 rahvakoosolekud Raekoja platsis ja Hirvepargis.
Linnavalitsus andis üllatusena loa rahvakogunemiseks Hirveparki
Teavet meeleavalduse kohta levitati vaba maailma raadiojaamade kaudu ja suust-suhu. Kõik kohalikud meediakanalid olid kompartei kontrolli all ja teisitimõtlejatele suletud.
Raekoja platsil koosoleku korraldamiseks Tallinna linnavalitsus luba ei andnud, aga kummalisel kombel olid võimukandjad nõus rahvakoosolekuga Hirvepargis. Ilmselt mõjutas otsust kiri, mille USA senaatorid saatsid 18. augustil 1987 NLKP peasekretärile Mihhail Gorbatšovile. Kirjas nõuti MRP salaprotokolli avalikustamist ja mittesekkumist 23. augusti miitingutesse.
FOTO: KGB arhiiv
31 aasta möödudes saab mälestusmärk valmis
Rahvakoosolek algas 23. augustil 1987 siiski Raekoja platsilt, kuna rahvas kogunes varasema info põhjal just sinna. Koosoleku korraldajate juhtimisel mindi sealt Harjumäele Linda kuju juurde, kuhu asetati lilled ja pärjad. Hirveparki kogunes umbes 3000 inimest ja koosolek möödus rahumeelselt. Kõnelesid Tiit Madisson, Heiki Ahonen, Erik Udam ja Villu Rooda. Merle Jääger ja Raivo Raave lugesid luuletusi. Lauldi „Kungla rahvast“ ja „Saa vabaks, Eesti meri“. Lagle Parek kuulutas välja initsiatiivgrupi stalinismiohvrite mälestusmärgi rajamiseks.
Uskumatu küll, et nii kaua aega kulus, aga nüüd lõpuks on see mälestusmärk valmis ja see avatakse kommunismiohvrite mälestusmärgina Tallinnas Maarjamäel 23. augustil 2018, täpselt 31 aastat pärast seda, kui Lagle Parek selle rajamiseks allkirju koguma hakkas.
Hirvepark oli esimene selgelt poliitiline meeleavaldus
Hirvepargi miiting oli esimene otseselt poliitiliste nõudmistega meeleavaldus okupeeritud Eestis. MRP salaprotokoll, mille avalikustamist nõuti, oli tol ajal nii kiivalt varjatud dokument, et selle olemasolu eitasid kõhklematult ka kõige uuendusmeelsemad kompartei juhid eesotsas peasekretär Gorbatšoviga.
Kohe pärast Hirvepargi miitingut saatis KGB Tiit Madissoni ja Heiki Ahoneni Nõukogude Liidust välja Rootsi. Vangi ei pandud enam kedagi, sest NLKP uus juht püüdis Läänele meeldida ega tahtnud uute poliitvangidega oma mainet määrida. Kõikidele tülikatele vastalistele tehti nüüd pakkumine, millest oli raske keelduda: kas lahkud Nõukogude Liidust või veedad oma paremad eluaastad Venemaal vangilaagris.
Hirvepargi miitingul astusid MRP-AEG liikmeteks Sven Heinsalu, Karin Inno,Urmas Inno, Kalju Mätik, Eve Pärnaste. Ajapikku sai sellest seltskonnast mitte ainult MRP avalikustamise survegrupp, vaid ka Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei eelkäija.
