Tänavu on piirivalvurid kagupiiril tabanud poole enam ebaseadusliku sisserände eesmärgil piiri ületanud isikuid, kui seda oli mullu samal ajal, ning surve piirile püsib, märkis Eesti piiriesindaja Aimar Köss.
Tema sõnul suurenes surve kagupiirile järsult tänavu juulikuus, mil kuu esimestel nädalatel pidasid piirivalvurid kinni 31 ebaseaduslikult sisse- või läbirände rände eesmärgil piiri ületanud isikut. Peamiselt oli tegu Aasia või Aafrika mandritelt pärit isikutega.
“Olgugi, et juulikuu viimastel nädalatel Eesti poolel olukord rahunes, on surve piirile jätkuv. Venemaa Föderatsiooni piirivalvelt saadud info kohaselt tõkestasid nad Venemaa sisemaal ja piiriäärsel alal eelmisel nädalavahetusel 11 kolmandatest riikidest pärit välismaalaste teekonna, kes liikusid parasjagu Eesti ja Venemaa vahelise ajutise kontrolljoone suunas,” rääkis Köss,
Tema sõnul viibib praegu Venemaa territooriumil jätkuvalt suur arv kolmandate riikide kodanikke, kes tulid jalgpalli MM-i fännipassiga Venemaale ning kellest osa võib proovida ebaseaduslikult Euroopa Liitu siseneda. Jalgpalli MM-i fännipass, millega kolmandate riikide kodanikud tohivad kuni aasta lõpuni Venemaal viisavabalt viibida, ei anna neile aga õigust siseneda Eestisse. Schengeni viisaruumi sisenemiseks peab olema ka kehtiv viisa.
Ohuprognoos sellest, et surve Eesti ja Venemaa vahelisele välispiirile võib kasvada, oli Kössi sõnul politsei- ja piirivalveametil aegsasti olemas. Seetõttu suunati juba jalgpalli MM-i ajal ja selle lõppedes piiriäärsele alale täiendavaid jõude, kus piirivalvurite kõrval teostavad kompensatsioonimeetmeid ka politseipatrullid ning seda nii piiriäärsetes piirkondades kui sisemaal. “Teadaolevalt võib Venemaal viibida kümneid tuhandeid fännipassiga viisavabalt Venemaale sisenenud kolmanda riigi kodanikke, kes ei plaanigi naasta oma päritoluriiki, vaid võivad püüda liikuda edasi Euroopasse,” märkis Köss.
PPA eesmärk selliseid ohte analüüsinuna on Kössi sõnul tagada piiriturvalisus ning kindlustada, et piirile ei tekiks organiseeritud ebaseadusliku sisserände kanaleid. “Viimastes vahejuhtumites tabatud välismaalased on kirjeldanud, kuidas neile suurte rahasummade eest Vene poolel teed juhatanud isik või isikud lubasid, et kohe jõuavad nad välja Poola, Saksamaale või Soome. Saades teada, et kurjategijad on neid petnud, võtnud käest kogu raha ja muu vara ning juhatanud nad sootuks teise riiki, valmistas neile silmnähtavalt suurt pettumust. PPA sihiks on, et organiseeritud kurjategijad, vähemasti Eesti poolel, ei saaks kuritegeliku tulu teenimise eesmärgil välismaalasi omakasupüüdlikult ja piiririkkumisele suunates ära kasutada,” ütles Köss.
“Täna teame konkreetsetest üksikjuhtumitest, kui piiri rikutakse. Puudub aga olukorra tervikpilt sellest, mis eelnes või järgnes piiririkkumisele, mil moel ja kelle abiga ebaseaduslikult piiri ületati ning nõnda edasi. Lahenduseks oleks kogu idapiiri välja ehitamine selliselt, et piirivalvurid saaksid igapäevatööks paigaldatavate seiresüsteemide näol piirialale täiendavad silmad ehk olukorrapildi reaalajas. Samuti võimaldaks piirivalvurite tööd toetavad tehnilised seadmed suunata aegsasti ja õigesse kohta piisavalt ressursse, et piiriturvalisus tagada,” lisas Köss.
Idapiir on 338 kilomeetrit pikk ning sellest 135 kilomeetrit paikneb raskesti läbitaval maastikul ja metsasel alal, mis aga ei takistada ebaseaduslike piiriületuste toimepanemist. Küll aga raskendab piirivalvurite operatiivset reageerimist piirisündmuste korral. Olgugi, et piiririba on suuremast võsast puhastatud ja Eesti piiripostid paigaldatud, on välispiiri kilomeetreid nii piisavalt palju, et üksnes inimsilm igat meetrit valvata ja jälgida ei jõua ning vaja on kaasaegset tehnilist tuge, selgitas Köss.
“Piiri välja ehitamata võivad riigile tulla ootamatud ja suured kulutused sellest, mis tekivad juba sadade, rääkimata tuhandete ebaseaduslikult riiki sisenenud välismaalaste menetluse, ülalpidamise, ka näiteks riigist välja saatmise ja muuga. Kuludest veelgi tähtsam on Eesti igapäevane julgeolek. Ajal, mil paljud riigid panustavad piiride turvalisusesse, sest olukord on ärev, tagab ka Eestile välja ehitatud korralik piir julgeoleku ja turvatunde Setomaast Saaremaani,” rõhutas Köss.
Tänavu on idapiiril piiripunktide vahelisel alal võrreldes mullusega avastatud poole enam ehk 12 ebaseadusliku rände juhtumit, milles on kinni peetud 38 isikut.
