Riigikogu neljapäevasel istungil läbis esimese lugemise Isamaa saadikute algatatud perehüvitiste seaduse muudatus, mis indekseerib laste järjestikuse sünni puhul vanemahüvitise vastavalt elukalliduse kasvule. Eelnõu menetlemise jätkamine on planeeritud Riigikogu sügisistungjärgule.
Muudatusega sätestatakse, et kui ühe lapse sünnile järgneb peagi teine, suurendatakse vanemahüvitist keskmise palga kasvu võrra. See tagab, et lapsevanemad ei jää vanemahüvitise määramisel kõrvale vahepeal tööturul toimunud palgakasvust.
„Sellise muudatuse vajadusest on tegelikult aastaid räägitud,“ tõdes eelnõud ette kandnud Lea Danilson-Järg. „Eestis on üks maailma parimaid ja edukaimaid vanemahüvitise süsteeme, aga selle kitsaskoht on, et hüvitis on seotud pikaks ajaks lapsevanema palgaga enne eelmise lapse sündi. Elu aga liigub kiiresti eest ning viimaste aastate kiire inflatsioon on pannud väikelaste vanemad ebasoodsasse olukorda. Kui pere on otsustanud kasvada järjestiku mitme lapse võrra, siis praegu on nii, et vanemahüvitisel viibimise ajal pere majanduslik toimetulek enamasti kannatab. Hinnad aina kasvavad, kuid vanemahüvitis ei käi selle muutusega kaasas. Eelnõu eesmärk on, et edaspidi võetakse vanemahüvitise määramisel arvesse laste sünni vahel toimunud keskmise palga kasvu ning hüvitis korrutatakse sellega läbi.“
Danilson-Järg rõhutas, et eelnõul pole prognoositavat negatiivset mõju riigieelarvele, sest langeva sündimuse tõttu kulub riigil praegu peretoetustele varasemalt planeerituga võrreldes palju vähem raha. „Olukorras, kus me oleme ajaloo sügavaimas demograafilises kriisis, peab Riigikogu võtma oma rolli peredele kindlustunde pakkujana väga tõsiselt. See eelnõu on üks oluline samm selles suunas, kuid kindlasti tuleb peale 2027. aasta kevadisi valimisi vaadata otsa veel mitmetele olulistele küsimustele, nagu näiteks kodude kättesaadavus noortele peredele,“ sõnas rahvastikuekspert.
Kuigi valitsus Isamaa eelnõud ei kooskõlastanud, otsustas riigikogu sotsiaalkomisjon sellega edasi liikuda. Esimene lugemine lõpetati ning komisjoni esimees Signe Riisalo sõnas, et kuna järgnevad lugemised ootavad ees sügisistungjärgul, mil toimub ka 2027. aasta riigieelarve arutelu, ei ole plaani jätta eelnõud „riiulile“ vaid sellega sisulist tööd jätkata.
