Sel nädalal toimus Riigikogu konverentsisaalis väljaande Riigikogu Toimetised (RiTo) juubelinumbri esitlus. Ajakiri on ilmunud nüüdseks juba 25 aastat ning käsitleb erinevaid Eesti arenguga seotud olulisi teemasid.
RiTo 50. numbri põhiosa on pühendatud sündimusele, sisaldades mitmeid Eesti rahvastikuarengut käsitlevaid artikleid. Väljaande esitlusel leidis aset arutelu Eesti sündimuse ja demograafia teemal kolme kaasautori osalusel – Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudist professor Allan Puur, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiit ning Pere Sihtkapitali sihtasutuse juhataja Lea Danilson-Järg. Arutelu juhtis ajakirja peatoimetaja Mart Raudsaar.
Lea Danilson-Järgi artikkel äsja trükivalgust näinud RiTo numbris käsitleb Soome sündimuskriisi ning annab ülevaate sotsiaalkaitseminister Sani Grahn-Laasoneni tellitud raportist soovitustega sündimuse suurendamiseks. Danilson-Järgi sõnul on Soome kogemus Eesti jaoks mõtlemapanev – heaoluriigi ja teenuste edasiarendamine ei ole suutnud sündimust kasvule pöörata.
„Soomes on sündimus langenud juba üle kümne aasta ning on nüüd madalam kui Eestis. Lastetuse määr on samas kasvanud enam kui 20 protsendini ja on üks Euroopa kõrgemaid. Eestil ei maksa seega endale illusioone luua, et kui teenuseid paremaks ja kättesaadavamaks muudame, nagu sageli sündimuse teemal arutledes soovitatakse, aitab see ilmtingimata sündimust kasvatada. Ühiskond on muutumises, mängu on tulnud täiesti uued sündimust mõjutavad tegurid, millega ei ole seni osatud arvestada,“ rääkis Danilson-Järg.
Tema sõnul on olulisemat rolli hakanud mängima hoopis hoiakud laste saamise suhtes, teadlikkus viljakuse muutumisest, samuti oskus planeerida pereelu paralleelselt tööeluga ning paarisuhete kvaliteet ja dünaamika. „Tavapärane perepoliitika pole nende teemadega eriti tegelenud, mistõttu pole suudetud ka sündimuslangust ära hoida. Eestiski näeme juba, et nooremad põlvkonnad käituvad teisiti kui varasemad. Soome kogemusest õppides oleks meil aga võimalik aegsasti oma poliitikaid täiendada ja halvimat ära hoida. See eeldab aga sündmuskriisi tunnistamist ning huvi selle lahendamise vastu valitsuse poolt, mida praegu kahjuks veel ei paista,“ nentis Danilson-Järg.
Isamaa eestseisuse liige lisas, et kuna sündimust mõjutavad ka paljudes teistes poliitikavaldkondades langetatud otsused, saab edu tuua vaid süsteemne lähenemine. „Inimesed elavad ja teevad lapsesaamise otsuseid oma elus toimuva põhjal. Seetõttu on oluline, et ka muud poliitikavaldkonnad, nagu töö-, haridus-, kultuuri-, tervise-, maksu-, keskkonna- või regionaalpoliitika jne aitaks kaasa, mitte ei töötaks vastu pereloomele ja sündimusele. Näiteks kui koolis õpetatakse vaid soovimatust rasedusest hoidumist, kuid ei õpetata, kuidas õnnelikku perekonda luua, siis võib juhtuda, et lapsed ja pere jäävadki noore eluplaanidest välja. Või kui kliimapoliitika soosib linnastumist, aga on teada, et linnades on sündimus eriti madal, siis see töötab sündimuse kasvule vastu,“ rääkis Danilson-Järg.
RiTo 50. numbri veebiversioon on kättesaadav väljaande kodulehel.