Isamaa esimees Urmas Reinsalu kritiseeris Riigikogus peetud kõnes teravalt Lauri Läänemetsa sotsiaaldemokraatliku erakonna tahtmatuse tõttu võtta praeguses julgeolukorras Vene ja Valgevene kodanikelt hääleõigust Eesti kohalike omavalitsuste volikogude valimistel. „Te tegelete selle hulga inimeste kaitsega, kujutades ette, et see võiks teenida teie partei parteipoliitilisi huvisid kohalikel valimistel. Partei huvid enne Eesti Vabariigi julgeolekuhuvisid. Härra Läänemets, see ei lenda!“ sõnas Reinsalu.
Lugupeetav rahvaesindus!
Armas Eesti rahvas!
Ma ei süüdista kindlasti siseministrit selle eest, et ta olulisel teemal olulise käsitlusega siia parlamendi ette tuli. Teema on tõepoolest erilise kaaluga.
Isamaa poolt ma võin öelda, et on olemas perimeeter küsimusi, mis on meie rahvusliku julgeoleku, meie iseolemise ja selle, et meil on ühiselt tulevikku, baasküsimused, milles me peame taotlema konsensust. Selles valguses, et kuidas Eesti julgeoleku vaatest ohutustada Moskva patriarhaadi õigeusu kiriku tegevust Eestis, oleme me valmis valitsuse läbikaalutud samme toetama.
Tõsi, siin on mitu probleemi, mis on ilmnenud ja millele tegelikult kahjuks siseminister tänases käsitluses vastust ei andnud. Nimelt, Lätis võeti Seimis vastu selge seadus 2022. aasta sügisel, kus selgelt nii-öelda haagiti õiguslikus mõttes lahti Moskva patriarhaadi Läti õigeusu kirik.
Sellest ajast, suvest 2022 on meil siseminister olnud Lauri Läänemets, kuid selle teemaga ei ole tegeletud.
Õige on see, et julgeolekuasutused oma salajastes ettekirjutustes ja probleemijuhtimises on juhtinud tähelepanu selle probleemi võimendumisele, millest tegelikult kõrgstiilis meile ka siseminister ettekande tegi. Ja alles selle aasta kevadel me jõudsime parlamendi deklaratsiooni juurde, meie ametkondade soovitusel.
Kuid ma juhin tähelepanu ühele asjale. Kevadel esitati parlamendile väga selge käsitlus, et vastu võetud deklaratsiooniga me saavutame selle, et kasutame seda ära poliitilise signaalina, et survestada Moskva patriarhaadi õigeusu kirikut ennekõike liikuma kanooniliselt Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku alluvusse. Selle loogikaga, et vastasel juhul rakendab siseminister oma kohustust, mis tal on kehtiva kirikute ja koguduste seaduse alusel.
Nüüd on välja tulnud teine käsitlus. Seda kinnitasid meile julgeolekueksperdid, juristid. Kehtiva seaduse alusel on võimalik lõpetada Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku õiguslikul alusel toimiv tegevus Eesti Vabariigis. Sellest on siseminister tema käsutuses olevate dokumentide järgi olnud teadlik kaks aastat.
Millele ma viitan? Ma viitan sellele, et vastavalt Eesti kehtivale kirikute ja koguduste seadusele on siseminister kohustatud – seal ei ole kaalumisõigust, on öeldud kohustuvas vormis, et siseminister algatab nende usuliste ühenduste lõpetamise, mille tegevus ohustab Eesti avalikku korda. Kõik. Punkt. Me oleme näinud, et kahe aasta jooksul siseminister ei ole seda sammu sisustanud. Me oleme jõudnud selle juurde, et parlament on selle avalduse teinud, ja nüüd oleme me jõudnud uue, mõneti eufemistliku formuleeringu juurde selles, mida käigult tsiteeris härra siseminister.
Me oleme kindlasti valmis heauskselt sellesse kaasuma, aga eesmärgiga, et me jõuaksime tegeliku lahenduseni. Meie probleem on selles, et ega me ei kuulnud ega saanud aru ka siseministri tegelikust lõpplahendusest selle küsimuse julgeolekulise perspektiivi realiseerimisel, kuhu me õigupoolest siis välja peaksime jõudma. Ma kutsun üles tõepoolest kõiki poliitilisi jõude tegema koostööd nendes kriitilistes oludes, kus me oleme silmitsi tundmatusega ka Venemaa agressiooni jätkumisel Ukraina rahva ja riigi vastu.
Ja seesama paatos saadab mind ka tegelikult teise teema ümber, milleks on Vene Föderatsiooni, agressorriigi kodanike valimisõiguse küsimus kohalikel valimistel.
Sellele, miks seda peaks piirama, selle kõrvaldama, andis sisuliselt retoorilise mõttekäigu siseminister ise, tuues näite Moldovast, kus Vene Föderatsioon tegeles aktiivselt rahvahääletuse ja presidendivalimiste manipuleerimisega. Moldova enda president ütles, et 300 000 Moldova kodanikku püüti mõjutada: Küllap seal hulgas on ka väga palju Vene Föderatsiooni topeltkodanikke. Surve käib Moldova kodanike puhul Moldovas.
Aga ma juhin tähelepanu, et Vene Föderatsiooni põhiseadus näeb ette, nii kodanikele lojaalsuskohustuse, nõudmise olla oma riigi poliitilistele eesmärkidele lojaalne. Veelgi enam, tegelikkuses need inimesed on ise siiamaani, olles varasemalt valinud või sünni järgi omandanud Vene Föderatsiooni kodakondsuse, langetanud ka poliitilise valiku, millisele riigile nad soovivad lojaalsed olla.
Küsimus kodakondsusest, härra Läänemets, ei ole mingi humanitaarküsimus eraldi võetuna, ei ole sotsiaalõiguste küsimus. See on küsimus poliitilisest võimust ja need inimesed on valinud, et nad soovivad olla selle riigi poliitilise võimu osalised. Teie sõnum siit parlamendist vastates parlamendiliikmete küsimusele, oli, et need inimesed, kes on allutatud Vene Föderatsiooni põhiseadusele, kes peavad täitma neid julgeolekunõudeid. peavad omama ka Eesti Vabariigis poliitilist võimu. Härra Läänemets, see ei lenda!
Kogu arusaamise juures nendes rahvuslikes küsimustes, millega me oleme silmitsi, on minu üleskutse, härra Läänemets: laske lahti sellest pantvangikriisist, millesse te olete asetanud praegu oma parteiga kogu parlamendi, millesse te olete asetanud praegu, nagu peaminister on öelnud, kogu valitsuse!
Enamus parlamendi koosseisust, konstitutsiooniline enamus, on asunud selgele seisukohale, et on ülekaalukad, Eesti rahvuslikest huvidest ja julgeolekust tulenevad seisukohad, et Vene Föderatsiooni kodanike poliitiline võim siin riigis lõpetada. Kui me ei tee seda nüüd, selle sõja seniidis, ei tee me seda kunagi.
Ja teie vastus nendele seisukohtadele on see, et võib-olla mõned nendest on mõistlikud inimesed. See ei veena, te teate ise seda suurepäraselt!
Te tegelete selle hulga inimeste kaitsega, kujutades ette, et see võiks teenida teie partei parteipoliitilisi huvisid kohalikel valimistel. Partei huvid enne Eesti Vabariigi julgeolekuhuvisid. Härra Läänemets, see ei lenda!
Ma kutsun üles kõiki poliitilisi jõude leidma ühisosa konsensuse pinnalt, lahendama ära selle Moskva Patriarhaadi õigusliku küsimuse, et ohutustada see julgeolekurisk Eestile ja leidma ühine arusaamine, mis puudutab Vene Föderatsiooni kodanike valimisõiguse küsimust. See on meie ülesanne. Meid vaatavad täna veel sündimata noorte eestlaste, Eesti kodanike silmad, kuidas me nii kriitilises olukorras selle küsimuse lahendame. Eesti Vabariik ei saa istuda ühe partei pantvangikriisis, kui see on meile julgeolekurisk.
Te naerate, sotsid, ma näen. Aga kuulge, see ei ole naljaasi. See ei ole naljaasi. Ja kui on tõsiselt võetavad need sõnad, mida härra Läänemets siin kõneles ja need on tõsiselt võetavad meile julgeolekuohust, siis me peame tegutsema, mitte vastama lihtsalt tühjakõlalise retoorikaga.
See ei ole väärikas meie parlamendi ees ega ei ole väärikas ja aus meie rahva tänaste ega tulevaste julgeolekuhuvide ees.
