Riigikogus kolme koalitsioonierakonna häältega läbi surutud maamaksu tõstmise seaduseelnõu on vastuolus Põhiseadusega, leiab Isamaa fraktsioon. Vastavad argumendid esitab fraktsioon ka Vabariigi Presidendile.
„Alles selle aasta algul jõustus 2022. aasta maamaksuseaduse muudatus, millega kehtestati aastaseks maksimaalseks maamaksu tõusmise määraks 10 protsenti. See pidi pakkuma maaomanikele kindlust, et maade hindamisega kaasnev maksutõus jääb neile jõukohaseks ja prognoositavaks. Nüüdne seadusemuudatus aga kirjutab ette, et maamaksu minimaalne (!) tõus saab olla 10, maksimaalselt suisa 100 protsenti. See on selges vastuolus Põhiseaduses sätestatud õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõttega,“ sõnas Aivar Kokk.
Täiendav hoop maamaksu prognoositavusele on maksumäära suuruse etteteatamistähtaja lühendamine kolme kuu võrra, 1. juulilt 1. oktoobrile, mis jätab maaomanikele palju lühema aja maksutõusudega kohaneda.
Isamaa aseesimehe sõnul on sarnane sõnamurdlikkus ka üleriigilise kodualuse maa maksuvabastuse kaotamine 2026. aastast. „2013. aastal Isamaa eestvedamisel loodud kodualuse maa maksuvabastus kannab kõiki neid aateid, mille poole on Eesti riik iseseisvuse taastamise järgselt püüelnud: eraomand on puutumatu ja oma kodu inimeste kindlus. Kahjuks näeme, et ametisolev valitsus neid põhimõtteid enam pühaks ei pea,“ ütles Kokk.
„Valitsuserakonnad üritavad väita, et maamaksu tõstmisega ja üleriigilise kodualuse maa maksuvabastuse kaotamisega antakse juurde kohalikele omavalitsustele otsustusõigust oma tulubaasi üle. Tegelikkus on risti vastupidine: omavalitsuste otsustusvabaduse asemel pannakse paika piirid, millest vähem ei tohi maamaksu tõsta ning selle sammu varjus, ennustan riigieelarve läbirääkimistel toimuva hakkavat, hakatakse piirama KOV-ide riigipoolset rahastust,“ ütles Kokk.
Isamaa pöördub oma argumentidega ka Vabariigi Presidendi poole, et riigipea ei kuulutaks põhiseadusega vastuolus olevat eelnõud seadusena välja.
